Pealkirjatu teos
Postitatud: 17:27 27. Juun 2004
Palun abi...järgneval teosel, mis on mul äsja valminud, puudub pealkiri...ehk oskate soovitada...ma ei tea...kas on fantaasia, kuid minu meelst lükkub ta siia küll...ja kriitika on ka loomulikult alati teretulnud
Sõjakoerte hyyd tuules lehvimas lipuna
Ja maa on märg vapralt võidelnud meeste verest
Vaid yks seisab veel
Tal vööl võlumõõk ja juukseidpidi pihus
Võidetud vaenlase pea
Nyyd ootab ta seal
Sarvehyydu ja maabuvaid leinalaevu,
Mil’ hinged sõudmas nõnda vaevu
Kuningriigil laiumas kaos
Kuid siiski vaid uhkus ja vapper syda
Puutumatuna surmast on jäänud veel
Punetavaid silmi hoomamas ta meel
Rõõmust jäi raev ja hinge koormav vaev
Seljas vammus nõnda tugev
Ei lõhu seda mitte myrk vaid võitmatu arm
Ja kylm käsi sel saatuse teel
Sarved sõjakiivril tal veel puutumatuna viimsest noolest
Mis lebamas võõrana tema surematul rinnal
Läheneva hundikarjaga saabumas Põhjamaade jäised tuuled
Pyhahiis andmas teed möirgavaile koolnute väele
Tulihingeline viiking tummalt seisab
Kesk kõrbenud odrapõldu
Ja valmis astuma nõnda kindlalt yle rebenenud põhjarahva
Kostub kauaoodatud sõjahyyd lahkunuile
Ja tõstab ta kõrgele oma mõõga
Mil marsisammul lahkuvad langenud
Oo suur Odin kes ootamas oled meid,
Tuleme tuues kaasa neid kel kanda vaid hing
Tagasigi me ei vaata kuigi vaid yks maha jäi meist
Viimane lahing Loftriga on tal veel ees
Sest selgub pääse yle silla lõpmatusse naudingusse
Või ootab vaid langus ja igavene häving
ette tänades,
Sophia Memphis
Sõjakoerte hyyd tuules lehvimas lipuna
Ja maa on märg vapralt võidelnud meeste verest
Vaid yks seisab veel
Tal vööl võlumõõk ja juukseidpidi pihus
Võidetud vaenlase pea
Nyyd ootab ta seal
Sarvehyydu ja maabuvaid leinalaevu,
Mil’ hinged sõudmas nõnda vaevu
Kuningriigil laiumas kaos
Kuid siiski vaid uhkus ja vapper syda
Puutumatuna surmast on jäänud veel
Punetavaid silmi hoomamas ta meel
Rõõmust jäi raev ja hinge koormav vaev
Seljas vammus nõnda tugev
Ei lõhu seda mitte myrk vaid võitmatu arm
Ja kylm käsi sel saatuse teel
Sarved sõjakiivril tal veel puutumatuna viimsest noolest
Mis lebamas võõrana tema surematul rinnal
Läheneva hundikarjaga saabumas Põhjamaade jäised tuuled
Pyhahiis andmas teed möirgavaile koolnute väele
Tulihingeline viiking tummalt seisab
Kesk kõrbenud odrapõldu
Ja valmis astuma nõnda kindlalt yle rebenenud põhjarahva
Kostub kauaoodatud sõjahyyd lahkunuile
Ja tõstab ta kõrgele oma mõõga
Mil marsisammul lahkuvad langenud
Oo suur Odin kes ootamas oled meid,
Tuleme tuues kaasa neid kel kanda vaid hing
Tagasigi me ei vaata kuigi vaid yks maha jäi meist
Viimane lahing Loftriga on tal veel ees
Sest selgub pääse yle silla lõpmatusse naudingusse
Või ootab vaid langus ja igavene häving
ette tänades,
Sophia Memphis