Sõrmuste isanda film ja diskrimineerimine

[Mimic]

[Aprikoosikivi]

[Taliesin]

[Paganarh]

[Vamos]

[ohpuu]

eurotsentrismi ja hea-halva dualismi ning selle sidumist eri rahvaste ja rassidega võib "Sõrmuste isandale" ette heita kyll, aga see yhendab teda keskaegsete ryytliromaanidega. žanri ja paljude motiivide päritolu juba tingib kogu selle moosi kohaloleku. (see on mind kui korralikku masingiaani muidugi alati häirinud.)

ryytliromaanide ja nende eelkäijate – nt "Rolandi laulu" ja Karl Suure ning tema paladiinide tsykli – paatos on niikuinii osalt seotud sellega, et usklikud löövad uskmatuid ja seeläbi teevad maailma paremaks.

(Saladini kui Ida ideaalse ryytli ja seeläbi Richard Lõvisydame väärilise vastase kuju ja Wolfram von Eschenbachi "Parzival" kannavad muidugi vastupidist märki ja leiavad inimtaolisi inimesi ka mujalt kui Valgest Euroopast.)

mulle meeldib siukesi eurotsentristlikke narratiive lahti võtta pigem Uku Masingu laadis, sõimates maa põhja igermaanlikku Siegheillehre't ja jõu ning võimu kultust. loomulikult leiab Jaapanist, Tiibetist ja Hiinast meeldivamaid ideoloogiaid.

aga see multikulti-ideoloogia ja kvootide systeem filmi peamiste tegelaste hulgas (valgeid max 80%, vähemalt yks valveneeger Kõige Tähtsamate Kõrvaltegelaste hulgas, näpuga taustale neid veel, hea, kui mõni asiaat või mehhiklane kah oleks) ning poliitilise korrektsuse tagaajamine (see on pärit omaaegse stalinistliku ideoloogia arsenalist, kust ta vahendati Lääne "progressiivsete" punaste repertuaari ja kust ta nyyd ringiga meilegi tagasi tulnud on), millel artikkel põhineb, mulle kyll ei meeldi.

samuti on õhtumaise kultuuri tunnuslik joon isatapp – isa ehk patriarh on tähtis ja tark kyll, aga ebaõiglane. seetõttu tuleb ta maha tappa. ja tema võimu põhialused pea peale pöörata ning eelmise või äärmisel juhul yle-eelmise põlvkonna väärtused jalge alla tallata. et siis omad, head ja õiglased väärtused kehtmina panna.

lõbus, et Ameerikas on selle tyypigermaani käitumise omaks võtnud haritud inimesed, kes pärinevad juuripidi hoopis muust kultuuriruumist ja ilmselt muudmoodi mõtlemissysteemidest. sama hea kui orjade mäss isanda vastu, et enda hulgast uus samasugune valida. kummaline, et nad arvavad ennast levitavat tolerantsi millegi siira vihkamise kaudu.

"Sõrmuste isand" on loomulikult indogermaanlik selge ilmavaatega ryytliromaan, aga ta pole kõige hullem. mõtelgem Radagasti ja kääbikute peale, kes sellest Hea ja Kurja igavesest võitlusest suuremat ei hooli, Tom Bombadili ning peale ja kogu loo yldisele "sõjavastasele" hoiakule. ja haldjavaldjate peamine huvi on ju tasakaalu säilitada, nii et midagi katki ei läheks.

eh, need muidugi lähvad kõik sobivalt 21. aastasaja õhtumaiste ideoloogiatega korrelatsiooni kyll, aga see tibi põle neid ilmselt tähele pand. või võtab "Kuninga tagasitulekut" filmi kahest esimesest seeriast eraldi tekstina, mida see eriti ei ole.

lõpetan ära, enne kui jutt päris metsa ära läheb ja mind rahvastevahelise vaenu õhutamise eest kaitsepolitseisse kutsutakse.

oHpuu,
taskuzoidberg

[higgins]

Ja Matrixi teeb veel eriti heaks see, et kõik valged tegelased triloogia lõpus surma saavad. Fantastiline rassiline võrdsus!

Kusagil oli mingi artikkel veel, kus räägiti kui arian übermench see Aragaorn ikka on.

[inwe]

eh, loodetavasti pole veel hilja oma arvamus ka lisada...
mis oleks siis selline, et kui rääkida rassilisest võrdsusest, siis kõik müüdid ja mütoloogiad üldse on ülidiskrimineerivad. no kes suudab näiteks mabinogioni lugude seast neegreid leida või vanakreeka muistenditest zeusiga võrdse naisjumaluse leida? äkki tuleks kõik hoopis poliitilise korrektsuse mõttes ümber kirjutada (miks, oo miks mulle meenub orwell ja "1984"?) ja diskrimineerivaid raamatuid põletama hakata (hitleri eeskujul, kes minu teada küll erilise võrdõiguslikkuse tunnistamisega ei hiilanud)...?
aga siiski - et leidub inimesi, kes sellise asja ümber kära tõstavad...

[Marcus Andronicus]

[pronto]

[inwe]

[Caglisotra]

[Caglisotra]

[Shadow]

[ohpuu]

minu meelest puutub Orwell kyll asjasse. sest ta esindab justnimelt sellist totaalset-totalitaarset suhtumist kogu ilma asjadesse, nagu sealt vastu kõlas. siukene manihheistlik ja jabur ilmapilt, kuigi eriti vahet pole sellel poolel, mille vastu võideldakse, ega sellel poolel, mis tema vastu võitleb.