Dragon.ee foorum

R. A. Salvatore The Dark Elf Triology raamatud. Juttu siis, nagu päälkirigi ütleb, sünkhaldjatest.

Ja sama peategelasega jätkub ka Icewind Dale Triology, olgugi et seal on haldjaid juba pisut vähem ning muid tegelasi rohkem.
Soovitaks ka sellist Dragonlance raamatut nagu Dalamar the Dark, seal saab päris kena ülevaate osadest sealsetest haldjatest ja nende kommetest.

*Terry Brooksi Shannara-seeria. Klassikaline.

*Põmst on haldjate sugulased nii Moorcocki Corumi- kui Elricu-seerias. Kunagi iidammu lugesin yht Erekose-raamatut, seal on nad natuke tyypilisemad, aga dark on see ikkagi. Oi, kui dark.

*Christopher Paolini Eragoni pole ma lugenud. Peaks olema Põhja haldjad jällegi.
*Wendy ja Richard Pini koomiksiseeria Elfquest siis omakorda indiaani kontekstis.

*Dark urban on Holly Black: Tithe on võrratu ja selle järg Valiant on kirjastusele yle antud.
*Ise pole lugenud, aga Emma Bulli War for the Oaks on minu jaoks asjatundlike inimeste poolt taevasse kiidetud.

*Terry Pratchetti Härrasrahvas muidugi. (Ei, tegelikult omajagu päris hea teemakäsitlus.)
*Haldjaist ristiemasid on näiteks Asprini paaris viimases eestikeelses köites (okei, ristiiisad) ja mingis Pratchetti köites, kus muinasjututeooriat arendati.

*Edmund Spenseri Faerie Queen loomulikult.
*William Shakespeare, Midsummer Night's Dream.
*Michael Draytoni Nimphidia, the Court of Faery kohta kirjutatakse "a most joyous and graceful little epic of fairyland" ja "perhaps the best thing Drayton ever wrote" - "it is quite unique of its kind and full of rare fantastic fancy".
*Lord Dunsany, The King of Elfland's Daughter.

Ja siis muidugi kogu D&D-ilukirjandus. Ehkki suures osas Forgotteni-kirjandusest ei ole neil muud vahet kui et veel yks rass (umbes nagu "näe, kili!" - "mhmh."), rohkem eristuvad haldjad Dragonlance'i lugudes.
Midagi peaks olema ka Shadowruni ja Warhammeri raamatuis.

Teaduslikumast kyljest peaks loherahvale sobima Evans-Wentzi Celtic Fairy-Faith.

Eesti mytoloogia haldjaist pole kyll suuremat kuulnud. Imelik tegelikult.