Viimasel ajal paistab satanism jälle kuidagi aktuaalseks muutuvat. Sigib siia igasuguseid pisikesi kuradikesi, umbes nagu need naksikesed, keda Juhan Jaigu loos vana soldat peotäie kaelaristidega põrandapragudes siniseks suitsuks tagus. Mõtlesin, et tegelikult oleks terve trobikond head kirjandust, mida seesugustele eneseharimiseks soovitada võiks - yldse mitte traditsiooniliselt kuradikummarduslikku, vaid lihtsalt samal teemal. Teen otsa lahti sellega, mis meelde tuleb, eks teised aidaku.
* Anatole France, Inglite mäss
Yks mu lapsepõlve lemmikuid.
("Ja meie maakirikud!" - "Jah, härra!" - "Millises armetus seisukorras nad on!" - "Jah, härra!" - "Nende tornid pyrivad yles taeva poole nagu systlanõelad inglite tagumikkude poole!" - ja maakirikute toetamise seltsi esindav väärikas daam kadus kiiremini, kui väärikus lubanud oleks, langenud ingli seltskonnast. (tsitaat on ebatäpne, aga annab mõtte edasi))
* Ülo Valk, Allilma isand: kuradi ilmumiskujud eesti rahvausus
* Ülo Valk, Kurat Euroopa usundiloos: sissejuhatus demonoloogiasse
* Neil Gaiman, Terry Pratchett, Head ended
Ega ma tegelikult pole seda France'iga otse võrrelnud, aga teatud sarnasus on kyll.
* Aime Maripuu, Paganamaa legend
* Ottfried Preussler, Krabat
* Juhan Jaik, Kaarnakivi
Kes ytles, et satanist peab olema loll, kasimata ja harimata? Piisab ka kahest kolmandikust. Las aga loevad.