Postitas aethralis 18:43 25. Mai 2005
Ilmselt oleneb see sellest kuidas vaadata. Siin on üks oht ikkagi selles, et inimest ei saa päris vaadata kui masinat. Tõepoolest, ega minu masina võimsus ning käitumine ei muutu sellest palju, kui ma koorin nt case maha või, OK, eemaldan floppy drive'i. Aga kui ma kõnniksin ringi ilma nahata või ilma suuta, siis poleks see enam sugugi perifeeria hälve, vaid üsna radikaalne. Aga kujutame ette, et teatud lahuses on ilma nahata võimalik elus püsida (hingamise probleemi ärme hetkel kaasa) - minu maailm on üsna radikaalselt muudetud.
Ma saan aru, et sina pidasid silmas pigem midagi sellist nagu "tavaline" ja "ebatavaline" modifikatsioon, kuid see mõiste on ka iseenesest just harjumuspärases kinni. Mõtle kasvõi sellele milline oli suhtumine inimese modifikatsiooni nimega mobiiltelefon nii 15 aastat tagasi ja tänapäeval.
Mis puutub sellesse jalgadepainutamise näitesse, siis võiks ette kujutada, et ärkab inimene koomast üles, ei tea maailma asjadest suurt midagi (uimased hägusad mälestused, hakkavad vaikselt tagasi tulema jne) ning avastab, et põlved ei pöördu ette vaid taha. Selgitavad arstid talle, et see pole midagi ebatavalist, oli siuke olukord, kõik saavad hakkama, saad sina ka (tegelikult võibolla valetavad, aga kust sa seda tead?). Ning mis ikka, mõtled, teised saavad hakkama, saan mina ka, õpin selgeks. Kurat, kui õpivad inimesed tegutsema mingite lihasse istutatud varrastega (ei leia linki üles, minuarust näitas discoverys kunagi) käe asemel, siis saavad sellega ka hakkama.