Dragon.ee foorum

Kõigepealt ei tohi me unustad loomulikult visuaalse effekti saavutamist. Kui laevad kõmmutaks teineteist kusagilt 5-6000 kilomeetri kauguselt, siis polegi nagu sittagi vaadata.

Teine asi on see, et laevad on ikka igavesti pirakad. Näiteks Star Destroyer (mis peaks olema sama klassi laev, mis Grievousel oli) on umbes 2km pikk, ehk siis teisisõnu umbes Tallinnas kino Kosmose juurest Hipodroomini.

Kolmas asi on see, et kõik suuremad laevad on sealkandis varustatud kilpidega. Kui lasta piisavalt kaugelt, siis on võimalik kilpide kalibreerimine täpselt selle koha peale, kuhu laks tuleb ja sisuliselt on teise laeva vigastamine võimatu.

Neljas on see, et emalaev pakkus oma kilpidega maksimaalset võimaliku kaitset hoopis põhipahandusetegijatele -- pommitajatele ja hävitajatele. Eriti oluline oli see loomulikult ründajate jaoks, kuna nad ei saanud arvestada planeedipoolse toetusega.

Kauglahing laserrelvadega (või üldse energiarelvadega) on ka füüsika seisukohast pisut raskendatud.
Esiteks pead sa oma relvi ülitäpselt sihtima ja sama täpselt neid liigutama, et paari tuhande kilomeetri kaugusel olevat laeva tabada. Kaaresekundi murdosa võrra vale liigutus ja su lask läheb mööda.
Teiseks, laser kiire hajuvus. See mis laserist väljudes on peenike kiir ei pruugi seda mõnesaja kilomeetri peal enam olla.

Mnjah Hyperionis vist on isegi midagi põlastavat mainitud a la " tänapäeva (antud juhul siiski raamatu toimumiseaja) ulmeholokad kus kosmoselaevad üksteist materdavad toimuvad selliselt distantsilt, mis tekitaks tavalisel reamehelgi klaustrofoobiatunde..."

Möönan et Hyperioni sari on meeldiv erand, kuid siiski kaldub enamus ulmekaid lahingustseenidesse, kus megasuured kosmoselaevad käituvad nagu kreeka trireemid Salamise väinas.

Noh ulme muidugi, vaata foorumi pealkirja

Kuid alati võib asjale läheneda põhimõttelise huviga ja analüüsida ulmekas toimuvat sõjatehnoloogia vaatepunktist.

Kauges, kauges galaktikas on millegipärast inglise keelt kõnelevad inimesed, kes küll oma galaktikat igasuguste karvaste ja suleistega jagavad, kuid muidu täitsa homo sapiensi moodi välja näevad.

Lappasin huvi pärast uuesti R. A. Heinleini Tähesõdalasi. Ikkagi üsna hea raamat ja minu arvates võtab hästi arvesse tänapäeva sõjatehnika arengusuundi. Kahju et sellest nii nõme film kokku lörtsiti

Igatahes käib raamatus ka jalaväelahing üsna suurelt distantsilt, võrdluseks filmi peaaegu et käsikähmlused mingite hiigelritsikatega. Kas jälle toodi pildiilu nimel autori algnägemus ohvriks või lõi režissöör lihtsalt pea ära ja vorpis mageda sõjafilmi kokku.