lugesin eile õhtul D&D tasandite käsiraamatut (
"Manual of the Planes"). seal õpetatakse ka omi tasandeid tegema ning loetakse yles materiaalse tasandi omadused. need on:
normaalne gravitatsioon
normaalne aeg
lõpmatu suurus
asjadel on vorm, mida saab muuta
yldjuhul pole energia- ega elemenditasandi omadusi (yksikutes kohtades võib olla)
meelsuselt kaldub erapooletuse poole
normaalne maagia.
D&Ds kehtivad need asjad Forgotteni ja Greyhawki (PHB standardmaailm) ja Birthrighti ning paljude muude maailmade kohta, Ravenloftis võivad asjad juba veidi teisiti olla. Planescape aga koosnebki väga erinevatest tasanditest, mille vahel siis ringi hulgutakse, erineda võivad nad aja, ruumi (fyysikaseaduste), maagia toimemehhanismide, jumalate jõu ja võimu ja kes teab veel mille poolest.
"King Kongi" maailm peaks kah kõigi eelduste kohaselt olema materiaalne tasand või midagi väga selle sarnast,
juhul kui D&D-kosmoloogiast vastet otsida (mis on teadagi mõttetu, aga hädapärase mudelina võib kärada kyll).
nii. kui Pronto mainis fyysikaseaduste eiramist selles King Kongi filmis, siis paremini tehtud ulmes põhjendatakse selliseid asju, maailma kirjelduses on sellised asjad juba sees. vaata "Matrixit", milles on kõik ära põhjendatud. Hongkongi kaklusfilmides eiratakse või väänatakse fyysikaseadusi kah ysna systemaatiliselt, mille alusena võib käsitada näiteks väänajate pädevust mõnes kunstis, mida igayks ei tunne (aga võib tundma õppida, vt Pai Mei õpetusi Beatrix Kiddole).
seega olen nõus Die ja Prontoga, kes nõuavad ulmeilmadelt mingisugust seesmist sidusust. asjade klappima panemine teistmoodi tegelikkustes on yks põnevaimaid asju, mida ulme mulle pakkuda suudab. kaardimajad võiks koos pysida, muidu pole neist mingit õiget meelelahutust.