üks sõna : Xenomorph

[cyberdaemon]

[Paganarh]

noh, xenomorphide elutsüklist ja muust on juba arutletud

[cyberdaemon]

[Paganarh]

nu okei, teen siis väikse kokkuvõtte

Elutsükkel:

xenomorphi elutsükkel: facehugger-chestbuster-droon/kuninganna

"Facehugger":
Parasiit meenutab natuke ämblikku/krabi- kaheksa mitmelülilist jalga; pikk haarats-saba millega tugevamalt kinnituda ohvri külge; kaks nö väliskopsu mille abil filtreeritakse välja ohvri jaoks vajalik kogus hapnikku, tagades seeläbi ellujäämine ka muidu vaenulikes keskkonnatingimustes; iseloomulik ka jätkutoru, mis tungib ohvri söögitoru mööda makku, paigutades sinna embrüo.
Parasiidi eemaldamine tapab peremeesorganismi, pärast seemendamist parasiit sureb.

"Chestbuster":
Xenomorphi embrüo, mis on arenendu piisavalt kaugele et end peremeesorganismist välja lõhkuda. Erinevatel andmetel toimub see 5-24 tundi pärast parasiidi suremist.
Olend on usja kehaga, omab väikest kihvadega suud ning jäsemeid. Elutsükkel näeb ette et "chestbusterid" toituvad niikaua oma endisest peremeesorganismist kuni on piisavalt arenenud et ise jahti pidada.
Sellest xenomorphi tsüklist on meile kõige vähem teada kuna "chestbusterid" instinktiivselt varjavad ennast, tajudes oma kaitsetust (väliskest on tahestumata) ning tsükkel ise on väga lühike.

Droon:
"Chestbusterist" välja arenenud täisväärtuslik organism.
Kõrgus 1,7-2,1 meetrit.
Vahest jookseb kahel tagajalal kuid enamjaolt toetub kõigile neljale jäsemele. Haarats-sõrmed hästi arenenud, selgroost edasiarenenud saba koosneb enam kui 70 lülist, olles väga tõhusaks relvaks. Seljast väljaulatuvate pikkade soomusjätkede otstarve on veel teadmata.
Samuti on veel täpselt teadmata viis kuidas nad näevad. Enimlevinud arvamuse kohaselt toimib xenomorphide pikk koonjas pea omamoodi radarina, saates välja elektromagnetillisi impulsse. Seetõttu pole ka nende jaoks vahet päeval ning ööl, kuid nad tegutsevad peamiselt pimedal ajal, kasutades ära teiste eluvormide nõrkust nähtava valgusespektri suhtes (kuidas nad seda tajuvad, pole veel teada).
Veel üks anatoominile osa mis droonile omapärane- topeltsuu. Tugevate lihaste abil võib droon selle välja "tulistada", rebides ka soomustatud ohvrist välja suuri tükke.
Keha on soomustatud, välise skeletiga, nagu ka maa putukatel. Luustik kui selline on väga tugev ning samas kerge, tänu millele võivad xenomorphid kõrgelt alla hüpata/kukkuda ilma et nad oluliselt viga saaksid.
Vereks on, nagu kõigil tsüklitel happeline aine, mis teeb nad ka surnuna või haavatuna ülimalt ohtlikuks.

Kuninganna:
Ei ole veel teada kuidas nad tekivad, kuna väliselt on kaks esimest tsüklit täpselt identsed droonide omaga. Mõningate arvamuste kohaselt on umbes 10% facehuggeritest "programmeeritud" sigitama kuningannasid.
Olendid ise on 3-4 meetrit kõrged, kehaehituselt sarnased droonidega, põhierinevusteks on suurem sarvkest peas ning väiksed lisajäsemed rinnakorvi piirkonnas (eesmärk teadmata).
Vastsündinud kuninganna laseb droonidel kaitsta väljavalitud pesa (hive), mille seintele ta ennast kinnitab ning aretab välja suure välise sigimiselundi, munasarja. On täheldatud et pesaks eelistavad xenomorphid sooja ja niisket keskkonda. Droonid katavad pesa seinad süljega mis tahestudes saavutab termoisalotsiooni võimed, hoides vajalikku temperatuuri seespool.
Kuninganna hakkab tootma mune, milles asuvad "facehuggerid", lõpetades seega elutsükli.

Suhtlemine:
Muidugi on vähe teada xenomorphide omavahelisest suhtlemisvõimekusest kuid paljude raportite valguses võib julgelt väita et nad kasutavad selleks mingisugust telepaatia vormi. Mitmel juhul on täheldatud kuninganna kiire ja järsk sekkumine droonide käitumisse. Samuti on täheldatud et isegi nii madal tsükkel nagu seda on "facehuggerid", alluvad sellele telepaatilisele käsule.
Üldjuhul on xenomorphid väga hästi koordineeritud liikumisega ning märgatav on suhteliselt kõrge intelligentsuse tase, vähemalt kuningannade suhtes.

Kontakt:
2122: Esimene kontakt planeedil LV426 Zeta-2-Reticuli süsteemis:
Kaubalaev USCSS "Nostromo" võtab vastu hädasignaali ning automaatika suunab ta uuele kursile.
Laeva meeskond satub planeedi pinnal kontakti tundmatu laevaga, üks meeskonnaliige nakatub.
Nakatunu tuuakse laeva pardale, blabla (Alien 1) jne.
Ainukene ellujäänu, ohvitser Amanda Ripley.

2157: planeet LV426 koloniseeritakse, nimeks saab Acheron.

2179 12.juuni: süstik milles asub Ripley, avastatakse süvakosmose prükkarite poolt

2179 3.juuli: kontakt kaob Acheroni kolooniaga, nimega Hadley's Hope
3 päeva hiljem saadetakse kiiresti teele ristleja USS Sulaco, rühma jalaväelastega. Ripley on kaasas vaatlejana

2179 27.juuli: vägi jõuab kohale, läheb mäsuks (Alien 2)

2179 8.august: USS Sulaco pardal saab Ripley endale kuninganna kõhtu, facehuggeri veri põhjustab tulekahju ning kõik lendab pilbasteks. Hädamaandumine vanglaplaneedil Fiorina 161 "Fury" (Alien 3)

ja siis ongi kõik korras. järgneb veel neljas seeria aga selle täpsema ajastuse kohta pole mul ausaltöelda aimu. Tegevus toimus kuskil aastatel 2380-81 aga timeline oli suht paigast. Ilmselt polnud filmitegijatel aega selliste pisiasjadega tegeleda

niinahhui, panin selle 45 minutiga kokku kasutades filmidest, koomiksitest ja mängudest saadaolevat infot niiet ärge väga virisege kui midagi väga puusse panin

[cyberdaemon]

[Paganarh]