Dragon.ee foorum

Nu ma lugesin "h2rjap6lvlaste kaitseala" ja "libahundiprintsiipi" suht ammu, kuid seda ma m2letan ja oskan ytelda, et see libahundiprintsiip oli yx suht huvitava ideega raamat... Ehk siis teisis6nu oli seda pinget ehk p6nevust kah piisavalt

noh, mina arvan, et tema on kyll yx klassikutest
seikluste-rohke sci-fi on common, eesti keelde ei kiputud lihtsalt selliseid asju eriti tõlkima, et kom-noored ei loeks imperialistlikku propagandat

ylevaate saab tema töödest:


siis teab, mida tellida:)
nagu näha, on ta paljude eetlaste lemmiku : "The Goblins Reservation" kirjutatud 68. aastal (clifford suri 88) ning seda fantasy-teemat nii tihti simak ei puudutanud, kui hoopis hea õudust sellist gothic-horrorit.

ps "D" tähendab donaldit, clifford donald simak

Simak on kõva. Mitte et sa muidugi ei teaks, et ma nii arvan.
"All flesh is grass" on ka igavesti kõva raamat... Sulle läheks vist enamik tema teoseid peale. Vähemalt neist, mida mina lugenud olen.

Clifford D. Simak on tasemel autor, kes hetkel on inglisekeelses maailmas praktiliselt unustatud. Vanema põlvkonna fännid muidugi loevad, aga uusi trükke eriti ei ole ning enamus Simakit on out of print. Kahjuks on inglisekeelsete ulmefännide hulgas suht levinud arvamus, et kui viimase viie aasta jooksul pole kordustrükki olnud, siis on kõnts ja pole lugemist väärt.

Ise hindan Simakit väga kõrgelt ning seetõttu ei lugenud vahepeal temalt ridagi. Sai nimelt ühel suvel Simakilt 15-20 romaani järjest loetud... pärast ei tahtnud mitu aastat mehelt midagi lugeda. Simaki tüüpromaanid on omavahel üsna eristamatud: ikka mingi koeranäss, ikka mingi ullike, ikka mingi lihtne õpetaja või ajakirjanik jne. Samas on Simaki tüüpromaan minu jaoks hulga sümpaatsem kui nii mõnegi teise autori tüüpromaan.

Ise pean eesti keeles ilmunuist paremateks romaane «Linn» ja «Härjapõlvlaste kaitseala». Suht hea on ka «Nagu õieke väljal». «Libainimesed» ja «Libahundi printsiip» on minuarust sellised suht tavapärased. Siinmail on need populaarsed vist seetõttu, et pole teisi samasuguseid kõrvale panna...

Tõlkimata asjadest hindan ma eriti romaane «Way Station» ja «Time and Again». Üsna tavalise mulje jätsid kaks Simaki fantasyromaani «Enchanted Pilgrimage» ja «The Fellowship of the Talisman». See palverännu romaan on midagi sinna härjapõlvlaste kanti, et pealtnäha fantasy, aga tegelikult SF. Romaan Talismani vennaskonnast on stiilipuhas quest fantasy, aga minuarust pisut väheveenev.

Seniloetuist üks viletsemaid Simaki raamatuid oli «Destiny Doll: A Science Fiction Novel». Täielik enesekordus, naeruväärne ja tobe.

huvitav, et see sitt on.
ometi on kirjutatud 71. , mis on simak-i kirjaniku-karjääri keskel.
3 aastat peale härjpõlvlaste kaitseala näiteks.

Muide. Juhtusin mina mõned päevad tagasi yhe tuttavaga juttu puhuma ja mingil teatud ajahetjel veeres jutt Simaki peale. Suur aga oli minu yllatus, kui kuulsin ma seda, et minu vestluspartner kirjaniku nime Saimäkina hääldas. Mina olin ikka harjunud Simak ytlema - nii nagu kirjas seisab. Ja täna kontrollisin tuttava näpunäitel nime häälduspildi raamatu tagakaanelt järgi - ning tõepoolest. Nii nad väidavad.

Kuna aga selline uutmoodi häädus mulle siiski veel miskipärast tobedana tundub, kysin: kas on kellegi teistsuguseid andmeid (välismeediat kuulama on äkki keegi juhtunud)? Sest nende nõukogudeaegsete hääldusjuhistega on nii nagu nendega on...

Või ytlete te kõik ka ise kogu aeg Saimäk?