Milleks vaadata, pilet näpus, ilma klaveri ja puutepadjata ühe meerikLASTE (OK, Blizzardi enda) seltskonna versiooni heast mängust, kui selle asemel võib ise mängida, oma sõpradega, kohtvõrgus, hääs seltskonnas ja naudinguga?
Imelik, nagu ma olen, ei armasta ma mängude demosid üle 1 korra vaadata, vaid asun ise asja lahendamise kallale. Oma mõistuse ja fantaasia kohaselt. Kinno ma mängudemo vaatama ei tormaks, see on ju KÕIGEST demo...
Raamatute ekraniseeringuga on pisut teine asi