niu. mulle on Turini lugu kõikidest Tolkieni tykkidest kõige rohkem meeldinud. nii yldise legendina, ytleme, "Silmarillioni" redaktsioonis (kus Turinil enam Gondoliniga pistmist pole). sellest loost on turul olnud varem juba oma kolm varianti:
"Silmarillioni" peatykk
"Lõpetamata lugudes" ilmunud redaktsioon
HOME2: "The Lays of Beleriandi" teine laul, anglosaksi värsis. (kaks laulu selles köites ongi, esimene on ).
põhimõtteliselt olen kõige ilusamaks pidanud värsivormilist. meeldib see lugu yleyldse seepärast, et yhendab Sigvördri ja Kullervo lugude motiive. intertekstuaalse taiesena vanema Euroopa suulise kirjanduse taustal hea lugeda, nagu mõned muudki JRRT tykid.
yhtlasi olla see lugu too, millest JRRT kogu Keskmaad ehitama hakkas.
kõnealust raamatut pole sirvinudki. ei tea, kas viitsin. läbi lugeda vast lähiaastail (või -aastal) ei viitsi, on liiga palju muid asju sabas. sestap ei tea midagi arvata. folkloristi või komparativisti huvi, et kuidas yhel lool on palju erinevaid vorme, võiks olla viljakas lähenemine kogu sellele materjalile: eri variante on nyydseks hõlpsasti saadaval umbes nagu Siegfriedi/Sigvördri või mõne muu indogermaani kangelase kohta käivaid tekste.