Heh...esimest korda elus vist tunnistan avalikult oma lollust ja ütlen, et mulle küll on uudiseks, et Sõrmuste isand kirjanduslikult jama on...
Kas hea raamat ei ole siis see, mida kõik hea meelega loevad ja veel mitu korda...? Ja tsiteerivad ja puha. ma pakun, et aktiivsetest foorumikasutajatest kõik on Sõrmuste isanda ja Kääbiku läbi lugenud... kas oli tõesti jama? Tekkis tunne, et jätaks pooleli?
Ma ei taha uut teemat algatada, et mis on "kirjanduslikult kõva",a ga keegi võiks paari lausega mulle selgeks teha... ja mõni näide ka paluks
PS! Rahulikult, mitte ärrituda:)