mõned jubedamad õudusunenäod on mul ka olnud, lisaks sellistele tavalistele keskmistele närvisööjatele (nt. põgenen elu eest mingites keldrites slow-motionis. edasiliikumine on piinavalt aeglane, aga siiski piisavalt kiire, et tagaajaja mind kätte ei saaks. ja keldrid ei lõppe ega lõppe ega lõppe.. kuni ma üles ärkan ja kergendunult hingan; või jään kuhugi hiljaks: läksin kohale, aga avastasin, et midagi tähtsat jäi maha, nt. riided, lähen toon kodust ära ja jälle jäi midagi maha jne.. nõiaring, paanika...; või avastan, et olen koolis täiesti alasti ja hakkan paanitsema. kuni lööb pähe mõte, et see on ainult uni ja hakkan nautides eksibistionismiga tegelema
)
ja need õudukad, mis pea kuumama ajavad ja kunagi meelest ära ei lähe:
1. kaugest lapsepõlvest mäletan unenägu, mille peale nuttes ärkasin: kuskil varemetes toimus action - lahing, kus mina, mu vend ja üks sõber võitlesid terve karja ninjade/musketäride või kellegi taolise vastu. mõõgavõitlus loomulikult. kõik oli enamvähem ok, kuni ühel hetkel mu vennal mõlemad jalad ühe löögiga alt raiuti. vat selle peale ärkasin ma paanikas ja pisardades üles.
2. palju olen näinud und sellest, kuidas mu koju tugivad kurjad mehed sisse. olles eelnevalt kõik uksed blokeerinud ja aknad kinni pannud, avastan ikka, et mingi nipi läbi on garaažiuks lahti ja nad tulevad karjakaupa sealt sisse. võitlus käib niikaua, kuni kogu pere on majast väljas. ja mina vaatan aknast sisse ja näen, kuidas elutuba põleb ja umbes 5 paha meest on diivani kallal ja kisuvad seda suurte nugadega lõhki. jällegi ärkan üles kuumava pea ja kohutava hirmuga uuesti uinumise ees.
3. olen vanaema juures kortermajas ja näen, kuidas õues on kõik mattunud tulemerre ja laavasse ja kohutavalt suur lohe ajab seal ringi ja põletab kõike mis ette satub ja tapab kõik keda näeb. mul ei ole mingit võimalust majast pääseda ega suurt tõenäosust majas sees olles ellu jääda. tean, et mind päästab mõnda aega see, kui olen rõdu ukse puust osa taga (mis hästi tuld peab) ja lohele ennast ei näita. piilun uuesti aknast välja, et näha kuidas õues lood on. ja lohe märkab mind. paanika. ärkan jälle üles kuumava pea ja kohutava hirmuga.
sellised olid mu kõige paremini suuremad paanikaõudukad.