Õudusunenäod.

[Sande]

[kesteine]

Kusjuures, minuga on ka nii, et ma suudan oma unenägusid ise suunata. Sellepärast nad mulle nii meeldivad. Läheb ju seal vastupidiselt päriselule kõik lõpuks minu soovi järgi. Ainult seda üht und ei suutnud ma kontrollida ja see selle nii jubedaks tegigi...

[surra]

tänase öö tulemused:
1. osa ööst nägin filmi night of the living dead in estonia (rezhii ilmselgelt lynchilt) - karmuse & kompanii esituses yx verisemaid lähivõitlus-stseene, mis iial näinud olen
2. osa sisustas vampire the masquerade: gangreli ja nosferatu klannide konflikt alatskivi mõisa pärast (ise olin sinna arusaamatutel põhjustel sekkuv caitiff)

kokku siis 4-5 ööpäeva täiesti tasuta kummastavaid ja shokeerivaid seiklusi - väga, väga rahul

[Karmus]

[surra]

[Karmus]

[SooIngel]

[Miriel]

Minu unedes esinevad tavaliselt kindlad motiivid erinevates olustikes... üks on näiteks kõrgelt kukkumine või selline variant, et ma olen kuhugi väga kõrgele roninud, mööda väga kipakat teed ja ei saa alla...
sis ma pean kellegi eest põgenema, aga abi ei ole tulemas ja jalad on kah tina täis...
aga hoolimata sagedasti esinevatest hirmuunenägudest meeldib mulle sellegipoolest unesid näha...
nii meeldiv on põgeneda irratsionaalsusest reaalsusesse

[doris]

[kesteine]

[Digolas]

[fredi2000]

[kesteine]

Oh, mina nägin täna öösel ühte lahedat õudukat. Nojah, õudukas on vast palju öeldud, aga selline põnev lugu oli küll. Üpris sürr teine...
Nimelt mina ja üks minu sõber (unenäo jooksul kehastas seda inimest vist 5 eri isikut) olime mingis kahtlases kõrbemaailmas. Sellel teisel oli suur koti täis kuldmünte. ta valas neid millegipärast liivale ja ei pannud ise tähelegi, kuidas need vaikselt maa alla vajusid. Mina märkasin ja hakkasin neid välja kaevama. Sõber tuli appi. No mõne mündi saime kätte ka, aga me panime need uuesti liivale, et järgmisi korjata (võite ise arvata mis nendega juhtus ja kui mõttekas see töö oli). Järsku muutusid mündid pisikesteks puuistikuteks, millel olid juurte asemel küpsised!!! (ma veel maitsesin istikut otsast, et kas see on ka küpsise maitsega)Sõber tõmbas ühe sellise maast välja ja siis see juhtuski. Maailm sai meie peale pahaseks ja tahtis meid ära hävitada. Ta hakkas meid taga ajama. meie jooksime aga ukseni (mis asus teisel pool raudteed) ja läksime läbi selle järgmisesse maailma. Arvasime, et olime pääsenud, aga kus sa sellega. Vaevalt jõudsime end selles teises maailmas sisse seada, kui ma nägin eemalt silmapiiri poolt (kuigi need maailmad olid kõige rohkem ühe suure saali surused) suurt lillakat koonust meie poole liikumas. Aeglaselt kuid kindlalt. Nüüd teadsime, et ega meil pääsu pole, aga ika jooksime järgmisesse maailma (need maailmad olid teineteise järel nagu pikk rodu läbikäidavaid tube. Ja kõik nad olid erinevad). 1. maailm aga järgnes. Nii me siis jooksimegi, mõnest maailmast jooksime otse läbi, mõnes mõnusamas peatusime kauem ja puhkasime. Viimane maailm (sealt enam ust edasi ei läinud) oli lennujaam. Me jooksime ooteruumi, (kust edasi sai vaid lennukile) ja oma suurimaks hirmuks nägin tellest telekast, kus tavaliselt väljumise ja saabumise aegu näidatakse seda sama lillakat koonust järjest suuremaks muutuvat. Meil plnud pääsu.
Järsku teatas hääl raadiost: "Austatud reisijad, vabandame, kuid lennuk, mis saabub maalt hilineb. Siis mõistsin, et sellega tuleb minu 2. sõber, kes meid ära päästaks. viimane asi, mida ma unenäost mäletan on see, et ma jäin ootama kumb siis minuni enne jõuab, kas päästev sõber oma väikese lennukiga, mis võiks meid viia kuhu iganes või vihane maailm....

[Aprikoosikivi]

[Batu]

Minul oli üks jubedamaid unenägusid umbes 5-6 aastaselt:
Olime sõpradega õues ning ehitasime lumekindluse. Sissekäigu ees rippus punane riie. Keegi (mulle tundmatu) tüüp läks sisse ning tuli välja vampiirina. Põgenesime sõbraga kabuhirmus kodu poole. Äkki hakkasid igalt poolt kostuma vastikud hääles (rögisemine ja ähkimine, mida võiksid põhjustada "imp"-id). Sõber ütles, et koju pole mõtet minna kuna vanemad on niikuinii ära tapetud. Seega jooksime lihtsalt ähkimise eest ära. Vastu tuli kolme tissiga umbes 3m setu mutt (ära küsi...). Kes meid kaenlasse kahmas (aitas joosta). Siis ronis mu sõber koos setu mutiga puu otsa ning mina hüppasin heki taha. Üles ärgates oli ikka väga hästi meeles see põrgulik röhkimine ja ägisemine.