Ühekorra, peale magama jäämist, olin tekkinud keset pimedat metsa. Kõndisin, ja kõndisin kuni nägin üht rauast, suurt ja tugevat, väravat. Läksin sisse ja märkasin, et olin sattunud keset surnuaeda. Kohe hakkas väga hirmus tunne, nagu oleks jalad väga nõrgaks ja lödvaks läinud, ning tundsin mingit kätt oma õla peal. Pöörasin ümber ja nägin seal ühte vana, ära kuivanud ja koledat nägu. Lõin tolla asja käe oma õla pealt ära ja hakkasin jooksma. Järsku hakkas neid juurde tulema, kuni nad piirasid mind ümber. Mul ei olnud mitte kuhugi minna ja siis pigistasin silmad tugevasti kinni ja ärkasin ülesse.
Üldiselt unenägudes, kui ma tahan ülesse ärgata panen silmad kinni, pigistan tugevasti ja voila olengi ärkvel, oma ohutus voodis.