Ma olen sellist und kah näinud et ma olen keset linna kus kedagi pole nähtaval kõik on pime(mainiks ära et ma kardan pimedust ja üksindust, eriti siis kui nad koos on
) ja ainsad hääled on tuule vilisemine ja aegajalt jooksvad sammud. Ma kuulen samme pööran end hääle suunas ja pole kedagi. Mul on midagi kaasas ja mingid olendid ajavad mind sellepärast taga. Ma jooksen meeleheitlikult kuhu võimalik kuigi ma kedagi ei näe ma siiski tunnen et nad on mu lähedal. Ma jooksen ja ma jooksen ja ma põrkan millegagi kokku ja see miski tirib mind kuskile ja edasi ma enam ei mäleta.
Sellest paanikast ja neist olenditest ja hirmust tulevad siiamaani judinad peale, eriti kui ma praegu pimedast aknast välja vaatan. Brrr.
Siis on mul veel selline unenägu kus mul on tohutult valus. Aga ma ärkan valu pärast alati kohe üles(õnneks)
.
Ja selline unenägu et ma upun ja kui ma üles ärkan olen ma suu ja ninaga vastu patja niiet hingata on raske. Ja siis veel selline unenägu et ma laman vereloigus ja kui ma ärkan olengi ma vereloigus aga see o pea all ja pärit ninast. Aga üks unenägu mis on peale ärkamist eriti vastik on see kui ma näen ennast või midagi muud keerlemas ja ärkan nii et mul on süda paha ja pea käib ringi.
Minu toredad kogemused öösiti.
P.S. Ma ei tea kui palju mul unenägudest mitte luupainajad on sest ma mäletan neist ainult mõnda(nii ühte, kahte).