Postitas Lõvi 10:18 14. Mär 2007
Õigust räägib/kirjutab Vanakaru suu/käsi- Austet Wahuric of Aestgard, otsusta ära, mis sajandi turvist sa tahad, mis materjal, otsi vanaaegsetelt piltidelt/tekstidest antud turvise kirjeldust. Siis avasta, et jänkid, bretoonide järeletulijad ja slaavlased (muidugi ka teised) on igasuguste imeturviste (kuid ka autentsete ja igatpidi normaalsete turviste) tegemise õpetusi tuhandel erineval moel valmis teinud. Seejärel prindid sobiva õpetuse välja ja uurid seda, kui vaja, kasutad mõne keeletarga abi, et keerulistest seletustest aru saada. Kui kõik on selge, tatsad enimori/Jõgevale/maale vanaema juurde ja tood ära vajaliku materjali -terast/nahka/luud, muidugi sul on vaja veel mingit pehmendust turvise alla, st ostad palju linast riiet ja villa/takku/hobusejõhve ning teed endale gambesoni. Kui kogu materjal on koos, algab hull lõikumine, sidumine, neetimine, painutamine või mida iganes sul vaja teha on. Ja voila- uhke lamell valmis.
Segane jutt siis, kirjutatud kiirustades.
Kahtlustest ja pimedusest päevatõusu alla
Tulin päiksepaistes lauldes, mõõka paljastades.
Sinna sain, kus lootus lõpeb ja kus süda murdub:
Raevus keegu, turma needku verev õhtupuna!