Saabel (skimitar)

[vanakaru]

[Mayhem]

Ok ma parandan siis ennast või õigemini täpsustan. Mis puutub saabli ja skimitari või isegi shamshiri teemasse. Saabli algajastute kandis seega 19 saj. alguses oli tal jah ratsaväes kasutusel. Eriti Napooleon kasutas seda ennekõike ratsaväe relvana. Küll aga see kasutus hääbus üsna kiirsti, kuna tulirelvad olid tolleks ajaks ammu olemas (minuteada hakati neid juba varajases Renessansis tootma ja see on 14 saj). Vähe sellest, oli tol ajastul ka kahurivägi olemas (artillery). Pole justkui eriti mõtet loota mõõgapeale, kui sind lastakse enne maha eksju.

Mis aga nende kahe mõõga erinevusse puutub siis üks on pärit kesk aasiast (Pärsia, Mongoolia, Tatarlased jne), samas kui saabel on minuteada ikkagi euroopa päritoluga. Lisaks veel on saabel siiski kas 19 saj algus või 18 saj lõpu relv (nedes andmetes ma nii kindel ei ole) aga kindlasti on skimitar vanem. Minu andmete kohaselt on skimitar ja shamshir juba 11. saj kasutuses.

Ning auväärt Vanakaru saabel kujunes paraadrelvaks juba 19 saj keskaegu. Vähemalt nii lugesin mina raamatutest... Paraku kahjuks isiklikud kogemused puuduvad.

Mis puutub 1. ilmasõja relva, siis me võime ka teineteisest mööda rääkida. Mina tean niipalju, et tol ajal olevat vene kahuriväel olnud abirelvaks ca 40 - 50 cm pikkune tera millel oli nii selja kui tera osa teritatud. Tera ise oli üsna tugeva kaarega.

Ning tänud parandamise eest, ma jah mõtlesin lõikepinda, mitte lõikekaart. Minupoolne vale sõnakasutus.

Mis puutub terase puudusesse siis, ega seda neil niipalju käes ei olnud kui eurooplastel. Võtame ntx Jaapan, kus oldi relva ka paljudel muudel aladel metalliga oluliselt kokkuhoidlikumad kui euroopas. Muidugi jah Hiina ja Pärsia alad ei olnud eriti vaesed sellekohapealt.

Mis puutub kasutus tehnikatesse siis parreerida saab kül kõverateralise mõõgaga, sa saad ka parreerida katanaga nagu sa parrerid saabliga. Samuti sa võid ju ka kasutada samasuguseid blokke ka vibukaarega või kirvega KUI tahad, küsimus on lihtsalt kas see on ka efektiivne. Ärgem unustagem, et võitlus tehnikad on loodud effektiivsuse mitte effektsuse peale.

Kui kellegil on täpsemaid andmeid siis oleks teretulnud täiendused, et teinekord sarnaseid vigu ma oma kommentaarides ei teeks.

[vanakaru]

[Karmus]

Mayhem, kui üldajaloos paistad nagu nati ujuvat (kuigi mina pole küll kohanud, et kusagil 14 saj. vararenessansiks peetakse) kuid kui mõõga kui relva kasutamiseloost sõnu seadmist veel plaanis on siis ennemalt soovitan sul elementaarse sõjateooriaga tutvust teha. Väide, et saabli väärtus kahurväe tekkimisega kadus, on ma loodan, su enda välja mõeldud, mitte kusagilt maha loetud (hirm hakkab kui mõelda, et sellise asja peale võib olla trükivärvi raisatud).

Kaks asja mõtle läbi ja jäta meelde:

1)Tulirelvade laialdasema kasutuselevõtuga hakkas külmrelvade osakaal hääbuma (kõiksugu kõverad mõõgad sealhulgas) aga see toimus väga vaikselt. Paugust ei muutunud ei saabel ega ka piik paraadrelvaks.

2)Mõõkade järeltulijad pole senini kuhugile lõplikult kadunud (täägid, isegi matšeetad ja tomahookid) kuna lähivõitluses lõikab tera soolikaid tänapäeval täpselt samamoodi kui näiteks Suure Aleksandri ajal.

Uba on aga selles, et inimeseloomad on aja edenedes leiutanud üha enam erinevaid ja efektiivsemaid mooduseid kuidas teineteist järjest pikemalt distantsilt kahjutuks teha. Lähikontakte tuleb üha vähem ette ja neid lahendatakse enamasti kiireid lahendusi pakkuva kaasaegse käsirelva tulega.
Seepärast on ka saablid tänaseks muutunud paraadrelvaks.

[Tamerlan]

Vähe sellest, ka NL sünnisõdades kasutati saablit rohkem kui mitu korda, kas nimed Tšapajev, Budjonnõi, Škuro, Denikin, Wrangel, Koltšak ja Mahno ütlevad Mayhemile miskit? Kas polnud siis suurtükivägi juba lausa tänapäevane? Käsitulirelvad?

Kulla mees, Esimese Ilmasõja ajal kasutati lausa piikegi ratsarünnakul. Taju, Mayhem, selleks, et rinne oleks laias ulatuses efektiivne pealetungiva vastase vastu, peab see olema paigutatud suures ulatuses laiuti ja sügavuti, ratsaväge kasutati aga juba antiikaegadel tiibamiseks ennekõike ja haaramiseks. Suur hulk püssimehi aga, kes on rivistatud ja positsioonidele pandud ühs suunas, ei saa kiiresti võtta sisse positsioone teises suunas ja seal ratsaväe edu peitubki-- nad on kohal suures ülekaalus enne, kui vastane rageerida jõuab. Sellistel hetkedel on ratsaväele jäänud lihtsalt nottimise vaev.

Lisaks seisneb ratsaväe eelis suures liikumiskiiruses, mis ületab tublisti jalaväe oma ning tagatipuks pole nii sõltuv teedest kui autotransport või rongiliiklus. Ja mis puutub suurtükkidesse, siis pole hullemat asja suurtükiväele kui ratsaväe rünnak tiivalt või isegi eest lühidistantsilt. Selle suurtükiväe võib a priori maha kanda.

[vanakaru]

[pronto]

[Mayhem]

[turmakoll]

[pronto]

[Dan]

[Issi]

Ei oska midagi lisada relvastuse ajaloo teemadel, aga epoksüüdvaikkude kohta küll. Nimelt vaigud ikkagi lähevad kuumutamisel uuesti pehmeks. Mitte vedelaks, vaid just pehmeks. Kuumutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest temperatuuril ~80-100 kraadi (oleneb vaigust) hakkavad vaigud kristalliseeruma. Sihuke vaik on habras ja rabe ja löögile ta küll enam vastu ei pea.
Kuumutama ei pea tingimata saunas. Kui kellelgi on kasutada mõni muu kontrollitava temeratuuriga kuumkamber või piisava suurusega elektriahi võib kuumutada seal.
Kui kaua kuumutada tuleb, ei oska öelda. Kardan, et kaua, sest vaigu soojusjuhtivus on nigel. Valesti ehitatud mudellennuki tiiva läbikuumutamiseks läheb oma tunnike ja seal on vaigukihid suht õhukesed.
Pärast kuumutamist tuleb varras kõveraks painutada ja fikseerida, näiteks laua sisse löödud naelte vahele. Kas varras ka pärast jahtumist veidi tagasi annab, st kas painutada tuleb tuleb rohkem kui soovitud tulemus, vot seda ei oska öelda (sõltub muuhulgas ka sellest kui korralikult varras läbi kuumutatud sai).
Kogu jutt kehtib epoksüüdvaikkude kohta, näiteks polüestervaikkude hingeelu on hoopis teine ja kuumutamine tulemust ei anna.
Kui keegi proovib, andku teada mis välja tuli.

[pronto]

Kas sooja vette suskamine ei toimi? Ma ei kujuta täpselt ette, mis hetkel see pehmenema hakkab?

[Issi]

[vanakaru]