Dragon.ee foorum

Boonus-soovitus on taignasse tampida ka singikuubikuid. See ühendab rammusa maaleiva jõu ja singileiva nõtke meki võitmatuks kombinatsiooniks, mis purustab ootused ja soovi süüa tavalist isetehtud leiba.

(See on nagu teipida kaks kilpkonna (kelle ainus nõrkus on selja peale keeramine) kilpi pidi kokku)

Mis läks valesti? Mõned tähelepanekud enda pagarikogemusest.

Leib jääb lössiks ja/või ei kerki.

Kehv juuretis või liiga vähe hapendatud tainas. Proovi juuretis uuesti teha (ega sa metallesemeid ei kasutanud? Isegi metalllusikaga ära sega - ioonid tapavad.). Hapenda taigna esimest faasi vähe kauem. Pigem vähem kui rohkem. Kui kuidagi ei taha kerkida, siis kasuta pärmi.

Liiga suur kuumus. Leib omandab oma õhulisuse just õige kuumusega ahjus. Iga ahi küpsetab erinevalt (sõltumata sellest mis temperatuurinäidikule on kirjutatud). Proovi nõrgemat kuumust. Las küpseb pigem kauem ja nõrgemalt.

Leib ei jää pätsi vaid küpseb koogiks

Liiga vedel tainas. Tainas peab olema piisavalt tihe, et enda struktuuriga pätsi üleval hoida. Pane rohkem jahu. Kui ei taha kohe üldse õnnestuda - proovi vormi (ka keeksivorm kõlbab hästi). Vormileib jääb ka pehmem ja õhulisem kui pätsileib (kuna tainas on vedelam ja kerkib rohkem).

Leib on seest nätske

Liiga vähe aega küpsetatud. Küpseta kauem. Kui koorik tahab ära kõrbeda siis kasuta madalamaid temperatuure. Jällegi iga ahi on erinev - usalda oma kogemust mitte retsepti.

Leib praguneb pealt puruks

Liiga vähe kergitatud tainas. Koorik tekib peale kiirelt ja kui "elu" taigna sees pole veel lõppenud siis pressibki ta kooriku puruks. Häda sellest suurt ei ole, lihtsalt leival pole kaubanduslik välimus. Lahendus on lihtne, oota vähe kauem enne kui pätsi ahju paned. Näpuga sisse vajutatud süvend ei tohi uuesti tagasi üles tõusta.

Leival on sees tühimikud ja/või jahused, küpsemata klombid

Liiga kuiv tainas. Pane vähem jahu.

Leib ja/või koorik on väga kõva

Liiga kaua küpsemist. Proovi kõrgemat temperatuuri ja lühemat aega. Ära unusta koorikut kohe pärast küpsemist (kuni ta veel kuum on) veega piserdada (see ei lase koorikult taheneda kui leib seest jahtudess, temast viimast niiskust tahab välja pressida).

Laagrioludes leiba küpsetama õpetab videodes Ray Mears:

http://www.youtube.com/watch?v=1NIadr3F2QA Part 1
http://www.youtube.com/watch?v=DHYqGPBMyzY Part 2
http://www.youtube.com/watch?v=DHYqGPBMyzY Part 3

Tehniliselt on see muidugi sai

http://video.delfi.ee/video/zdzRYj2v/

http://www.youtube.com/profile?user=mre ... jZcIqVjXXg

Peaks kõik ära ütlema.

Kas Tartus keegi oma juuretisest tükki pakub...?

Nisujahust saame me saia, mitte leiva.

Kui saate siis ärge pärmi kasutage. Ilma on kuidagi mõnusam maitse, seisab kauem ja maalähedasm kogu protsess.

Juuretis tee endale ikka ise. 2.5kg rukkijahu maksab nii umbes 15 krooni. Müügil igas suures toidupoes. Peale jahu, vee ja terakese kannatust ei lähe sul selleks muud midagi vaja.

(Samas kui väga tahad üht vihast juuretist mis kaua kultiveeritud, siis saan körti plastikpudeliga mõnele üritusele kaasa võtta.)

Igati pädev, katsetage julgelt ja ärge ehmatage, kui kohe välja ei tule!

Soovitatakse jätta ka niiskesse (isegi märga) rätikusse jahtuma, töötab nagu piserdaminegi, aga rahulikumalt ja ühtlasemalt. Mulle meeldib nii rohkem, igale oma.

Võiga maitseb kõige paremini

Kusjuures võid on samuti ülilihtne ise valmistada. Ja petti saab veel pealekauba.

Olen saanud sellist leiba, millele kanepi seemneid sisse pandud, neid agraarseemneid, neid ilma "joobeta" taimedelt.
vägaväga hää.

Olen üsna kindel, et kanepi seemneid panid leiva sisse ka viikingid.
Sest marokos nad siiani teevad seda, kasutavad seemneid kas salatis või leivas.
Sest seal ei ole usu tõttu alkohol kanepi kasutamist välja tõrjuda suutnud..
Sest kanepi seemned on ainuke taimne koht kust kätte saada omaga3rasvhappeid (neid mida kalamaksaõlist saab).

Kanepiseemned ei sisalda psühhoaktiivseid aineid ja on äärmiselt kõrge toiteväärtusega.

just.

Õnneks on meil Püha Õilis Seadus mis hoiab inimesi eemale kanepi produktide kultiveerimisest ja viljelemisest, mida on varem küll läbi kogu põllu pidamise ajaloo massiivselt tehtud.

Minu kogemused (praegu 4. leivategu).

Juuretise sain sõprade käest, lausa kahe käest korraga ja segasin siis kokku. Kärab korralikult, tainas kerkib lausa 100% juurde, võrreldavalt pärmitainaga. Elab külmkapis klaaspurgikeses, mille kaant kõvasti kinni ei keera. Lõhnab nagu peab, st. hapupiima järele.

Kasutan , töötab väga hästi. Ostsin suurimad keeksivormid, mida Tartu Kaubamajast leida õnnestus ja praegu on poole pealt ääreni täis kerkinud kaks vormi (kogused samad, mis temal). Vorme tasub kindlasti määrida tema kombel või, mitte õliga, sest viimasel juhul kipub ikkagi külge võtma (miks, pole aimugi). Ainuke asi, millest ma videos aru ei saa, on see, miks ta laseb juuretisel öö läbi mullitada ühes nõus, aga tainast teeb hoopis teises ja siis valab neid kokku. Mul mullitab ta öösel suures savikausis ja suurema jao jahu valan hommikul sinna otsa ja segan tainaks. Aga kui inimesele meeldib nõusid pesta, mis siis ikka.

Bernard hoiatab ülal roostevaba metalli kasutamise eest - aga too tädi segab tainast lausa metallpotis. Jälle ei oska kommenteerida. Samas, minul kerkib ikka kõvasti rohkem kui temal

Rukki täisterajahu ostan Tartu Turuhoone taga otsas olevalt tädilt 12 kr. kilo.

Leiba teen sellessamas ahjus, millega tuba kütan. Tainas kerkib ahju otsas, kus on eelmisest päevast soe, ca. 5 h. Ostsin kokku 4 vormi ja praegu panin kahele, milles tainas on, kaks teist tagurpidi kaaneks peale ning neile omakorda rätiku ja paksu kampsuni. Kui panna kohe rätik, võib juhtuda, et kerkib rätikuni ja määrib selle ära. Üldiselt piisab, kui pind, millele vormid asetada, käega katsudes soe tundub. Tsellofaani kasutamist vormide katmiseks kerkimise ajal nagu pean perverssuseks.

Üldiselt tasub teha nii suured pätsid kui vormi mahub, sest mida raskem päts, seda kergemini kukub ta pärast vormist välja.

Pärast siibri sulgemist läheb minu ahjul 220 kraadini jahtumiseks 1,5-2 h. Kütmisest jäänud süsi ega tuhka enne leiva ahju panekut välja ei viska. Ahju temperatuuri mõõdan . See on üleüldse üks lahe asjapuu.

Ahjus on leib tund aega, mille jooksul ilmselt ahi jahtub sarnase kõvera järgi, mida tädi oma videos kirjeldab. Igatahes ei tasu temperatuuri reguleerimisse küpsemise ajal nii väga tõsiselt suhtuda - see ju puhas elektriahju teema. Saadi vanasti ilma hakkama, saadakse nüüdki. Kui varem keerasin küpsemise ajal poole pealt vormidel otsad ümber, siis seekord jätsin keeramata ja mitte mingit vahet kummalgi pätsi otsal ei ole. Ilmselt ei ole see oluline. Võimalik ka, et koldetäis schamotti hoiab ühtlasemat soojust, kui praeahi.

Valmis leiva maitse on meeldivalt hapukas, mida poest ei leia ja koorik krõbe. Ära sai söödud ka esimene katsetus, mis nätskeks jäi. Olen katse mõttes ka lisanud soola erinevates kogustes, praegu läheb esimene leib ahju, kus soola ei ole, kuid on köömned. Köömneid ostsin ja olen rahul. Lõppude lõpuks võib soola ju igaüks leiva peale juurde panna. Koostises niisiis ainult jahu + vesi + juuretis + maitseained või terakesed.

Tegemist on lihtsa tööga, millega saab hakkama igaüks, kes enam-vähem rahuldavalt kartuleid praadida suudab. Jätku leiba!