Dragon.ee foorum

Kas leiduks kuskil lähemat informatsiooni nende relvade põhimõtteliste erinevuste kohta? Pikkuste määramine?
Soovitused tegemiseks? Nööri ja käepideme pikkuste optimaalne suhe?

Kettnuial on vars, jupp ketti, ja nuia pea.(rauast.) Enamvähem ümmarguse üldkujuga.

Koodil, samas, on vars, jupp ketti, ja põhjusmõtteliselt varre jätke. Nagu pooleks saetud kaigas, poolte vahele pandud kett.


Nii ma olen igatahes aru saanud.

Koodi löögiosa on selline piklik, selleks et tabada korraga palju viljapäid korraga, sest tema peamine eesmärk oli viljast teri välja peksta ja ta on reeglina pika varre otsas, et ei peaks küürutama. Nuial nagu nuial ikka on üldjuhul sihuke kas siis ümarik või sarnane tahuline jurakas, kuna inimesi ritta ei pane ja löögijõud kontsentreeriti ühte punkti.

Üks tsitaat: Leidub ühe pika ning ühe lühikese kepiga nunchaku nimega so-setsu-kon nunchaku. Selline lahendus peaks vältima oma käe pihta saamist, kui löök ei tabanud. Pärit on see sellelt lehelt: http://www.lap.ttu.ee/bitman/kobujutsu/nunchaku.phtml

ja kui arvad, et tsäkude tundmine annab su võitlusoskusele koodi juures lisa siis ka siia:

http://members.tripod.com/~Nunchaku/

Mul on ka kodus enesel üks raamat tsäkudest aga seda ma ei laena, sest kasutan seda ise

Kuidas sa näiteks boffer-koodi ketiosa ohutuks teeksid? Tõmbaksid sellele londi ümber või asendaksid üldse nööri või köiejupiga näiteks?

Viimasel juunioril oli ühel noormehel, leitud selline lahendus, et boffertoru oli seibideks lõigatud ja seibid teibiga üle tõmmatult ketiks yhendatud...täiesti tore minumeelest- nöörist ohutum kaa. Põhiküsimus on just see, kuidas ketti nuiapea- ja nuiavarre külge kinnitada, nii et ta lahti ei lähe ja pead liiga kõvaks ei tee. Mina õmblesin, aga eks kogenumad peaks rohkem teadma .

Kettnuia(sid) on larbil nähtud küll.
Lähemalt küll ketti ei uurinud, aga paistis plastmassist olevat. täiesti ohutu ta ju ei ole, aga peaks üle elama ka ebaõnnestunud löögid. Kerge ju teine ja piitsaga sarnaselt ei tohiks ta ka käituda, ikkagi piitsaga võrreldes tegu aeglase ja laia relvaga.

Ühenduskoht koodil võiks ju ka tavalisest nöörist olla, kui see on kahe-kolme sõrme laiuselt. Nii lühike nöör ei tohiks kellelegi viga teha, sest sellega vastase tabamine on äärmiselt ebatõenäoline. Ka pehmendatud treeningtsäkudel kasutatakse sellist varianti.

No panan paar pilti ka nuiadest, ei pidanud vastu

http://www.armor.com/2000/catalog/item003.html

http://www.armor.com/2000/catalog/item144.html

http://home.att.net/~steven.Licata/flail.html

http://userpages.umbc.edu/~just1/school ... t/mace.htm (see peaks olema ka suhteliselt originaalilähedane, neid teisi pilte ei tasu väga tõsiselt võtta)

http://www.needmorestuff.com/percussive.htm selle lehe autor väidab, et need siin aga päris autentne rekonstruktsioon

http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/MEDflail.htm ja siit üks koodipilt

JA NÜÜD KALLIS ELENDIL!!! Siin sulle õpetus kuidas valmistada omale kettnuia. http://amtgard.com:8080/how2flai.pdf

Arvestades, et väljamaa mehed on turvalisuses ülihoolsad, siis peaks nende õpetuse järgi valmistatud relv ka kodumaistele GMidele sobima. Kuigi kunagi ei tea

Kahjuks jäi su õpetus hiljaks... ent vaatan ikkagi.


Ma seletan, kuidas mina tegin:

Esiteks PVC 70 cm
Nööriks (üllatus üllatus) see valge aknatihend, mida enamasti kaherealisena müüakse. Mul oli just vana eelmise aasta oma alles. Üsna pikk jupp, niisiis panin otsad kokku ja sain 160cm jupist 80cm-se kahekordse.
Suur kogus vatti.
Ning teip muidugi. Täna oli teipi VÄGA odavalt saada. Pange nüüd tähele - Tartus, Annelinna suures Ehituse ABC poes maksab tavaliselt harilik 10m rull 44 krooni. Ent õnneks oli täna soodushinnaga 25m rull, ainult 46 krooni. Tõtake ostma!


Igatahes.
Esiteks lükkasin nööri 10cm ulatuses PVC-torusse sisse. Fikseerisin selle otsast kinni vastavaks lõigatud vana kustukummiga. Otsa panin veel kõvasti teibiga kinni, nii et kumm ja nöör välja lennata ei tohiks. Nöörile tegin vatist ja teibist sibulad külge. 10cm nööri otsast keerasin tagasi, et tuli 10cm pikk neljakordne jupp. Sellele panin ümber hunniku vatti ning katsin täielikult teibiga. Alt kinnitasin neljakordse nööri teibiga kõvasti vatikera sisse.
Proovisin. Oli valus.
Niisiis võtsin veel suurema hunniku vatti, mille mässisin eelneva kera ümber. Sellele panin valge marlitüki ümber ning neli nurka kinnitasin teibiga selle koha ümber, kus nöör vatikera sisse läheb. Kinnitus sai kõva, taas loodan et lahti ei lähe.
Nüüd pole valus, aga kogupikkus on see-eest 130-135 cm. Ehk töötab ka võitluses.

Kõige suurem mure on see, et nöör (ehk siis aknatihend) katki ei lähe. Aga siiani paistis ta kaunis tugev olema.

Minu käes läks plastmasskett ka alati katki. Viidatud õpetus on hea, kasutage.