Kõige lihtsamalt saad larbis trummitatud suure plastiktünniga, värvid tumedaks, et päris kohe aru ei saaks mis see on mida sa taod ja siis annad hagu.
Edasi sealt, võid sellele plastiktünnile tõmmata peale naha - kas parkimata toornaha (karvad maha leotatud) või miski kroompargi mis võimalikult vähe veniks.
Sealt edasi kooluta ja liimi õhukesi vineerikihte, saamkas trummikere - õiget puitu valides on kõlaomadused väga head. Edasi ka vastav nahk peale, pingutuseks ikka tugev ja venimatu nailonnöör.
Sealt veel edasi võta õigest puidust pakk ja aja sellest kere välja, toornahast nahad peale ja naharibadega kinni (kondiliimi läks kaa vist kuhugi).
---
Esimese kahe variandiga saad hakkama katse-eksitus meetodil ja loogilist mõtlemist kasutades - ja kui käed just päris persest välja ei kasva.
Viimase kahe variandiga pead tegelema alul netis uuristamisega siis saama sabast kinni mõnel hääl pillimehel või pillimeistril kes suure osa sinu netist saadud illusioone purustab. Edasi teed paar väiksemat trummi ja siis hakkab ilmselt juba varsti küla sinu käest trumme tellima.
...
Esimesed kaks varianti on ilmastikukindlamad, viimast kaht varianti ei tohi väljagi võtta kui vihma sajab, on nõks külmem või niiskem - väga tundlikud asjad on pillid üleüldse.
---
Trumme on kasutatud küll - eelnimet lahingtreening + soontagana lahingmäng (koos trompetiga - "mis väikese
pühademunana mängis imperiaalset marssi
Star Wars'ist 
) + astangu lahingmäng (seal taoti teda meie poolel küll ainult rivistusel enne mängu).
Trumme instrumendina (mitte lahingus) on kasutatud paljudel mängudel - mängijatel on lihtsalt kaasas olnud või ansamblite koosseisus mis esinevad.
Päris timpani mõõtu riistade tagumist pole täheldanud.
---
Igasugune üheskoos rütmitamine või manamine tõstab moraali ja langetab vastase oma. Nipp on selles, et lõuata oskab igaüks - tõelise adrenaliinilaksu saab kui alustada vaikselt, liikuda tasapisi
mezzo fortesse ja siis hääbudes jälle vaikusesse.
AI RAISK kus võtab vere vemmeldama!
Postitatud: 16:15 2. Mär 2007