Tervitused külastajatele!

[Shadow]

"Siis on jah kaval natuke aega silma alt ära olla," ütleb Lana sõbralikult ning harutab oma tumeda juuksepalmiku lahti, et seda uuesti patsi punuda. "Kui mina sinusuurune olin ja ema tahtis tuupi teha, siis oli mastikorv ainuke koht, kuhu ta järele ei tulnud. Seal sai teinekord tundide kaupa istuda. Ja Percy," lisab ta kassi poole pöördudes, "proovi järgmine kord alguses viisakalt küsida, teinekord on sellest abi."

[Aweron]

Misha, kes on siiani proovinud kassiga võidu nurru lüüa, kuulab poole kõrvaga Katalina juttu ning tundub vaidlevat oma sõjariistaga: "Nu shto? Mis tähendab, potchemu sind ei süga tak?? Tõ ze nurruda ei oska..." Kirves krigiseb "NU bljät! Tõ Tapor! Ne koshka! Tapor!!"
Nähes, kuidas Lana oma juukseid korrastab, kiikab ta enda rõõmsalt turritavale tukale ja teeb paar tulutut katset juuksesalgud mütsi alla paigutada.

[Die]

Keldri poolt on kuulda heledat ja nõudlikku häälekest: Kuule, sina... kesse nüüd siin NIIMOODI laamendas, ah? Aja end nüüd ilusti üles!

Pansy oskab vaatamata faktile, et ta on kääbik (kuigi kääbiku kohta igavene volask), mõjuda päris võimsalt.

[Crata]

tundub, et lepatriinul on oma ajaga parematki teha, kui hämaras kõrtsitoas passida ja ta lendab omi asju ajama. Tüdruk vaatab talle kahetseva pilguga järele ja pöördub taas ümbritsevasse maailma tagasi. "Oi, sul on nii ilusad juuksed! Ma tahaks endale ka selliseid," ütleb tüdruk ja silub käega sõnakuulmatuid juuksesalgukesi näolt ära. Ta heidab pilgu Percyle ja lisab: "Aga Percy ei oska ju küsida. Pealegi ta armastab mõnikord pisut pahandust teha, aga ta on tegelikult hästi hea ja armas. Ja täitsa minu oma," särab tüdruk heameelest ja uhkusest.

Percy ei lase end oma tihedast kõnetamisest häirida, liigutab pead nii, et ikka teise kõrva tagant ka korralikult sügataks ja naudib elu. Küsi, küsi, tühjagi ma küsin. Kala on kassi jagu ja kõik.. Uuh, oot, poiss, see koht jäi vahele.. Kass pöörab veel pisut pead. Tema oma?? No tõesti, vaadake kõik, kes kelle järel käib, kes asju tegelikult juhib. Aga inimesed on alati nii naljakalt naiivsed olnud.

[Shadow]

"Kammimine on alati üks rist ja viletsus. Aga sõjaväes peab korralik välja nägema, pole midagi teha," ütleb Lana natuke nukralt.

[Aweron]

"Panemaju, geroid peavad ka korralikud välja nägema." noogutab Misha nõustuvalt. " Vanaisa govoril, et mis kasu on, kui devushku ära päästad, kui sam kak mudakoll välja näed. Prints pridjot, sulle po mordu annab ja devushku ära võtab. Ili noh, proovib." Nooruk kontrollib oma kuue nööbid ja nöörid kenasti üle. Jäädes olukorraga rahule pärib edasi."A tõ juba kaua Geroiks õpid? I zatshem? Devushki tavaliselt sellise asjaga ei tegele. Ja merel toshe bõl?"

[Die]

Pansy hele peanupp ilmub korraks keldriluugilt nähtavale.

Eee... isandad ja emandad, siin oleks natuke abi vaja. Ühesõnaga - ta ei taha tulla! Vastu hakkab!

Pansy pilk libiseb kirvelt Mishale, siis korraks Lanale, ning tagasi üle Misha kirvele.

[Shadow]

"Neli aastat õppisin, just lõpetasin kooli. Aga merel... Ma isegi sündisin merel. Sealt edasi sõitsin merd. Siis ühel päeval ütles ema, et lähed sõjakooli ja kõik. Ja tuligi minna." Lana tundub nõutu.

[Attila]

Võtteplats kelder. Maksukoguja toimetab taga. Üksteise järel laob ta ühele tünnikaanele üllekappasid jookidega, mis ta ise kokku seganud. Järsku kostub selja tagant luugi poolt allaronimis hääli. Mees näeb kuidas mingi väikest kasvu tegelane pimedas üht õlletünni suskab. Ümber selle on katkised kapad ning üks istepakk. Siis ronib tegelane üles ja karjub midagi pealpoolsetele. Hästi natuke ebakindlalt liigub Maksukoguja luugi poole.
Pansy pea kõrvale ilmub kandik jookidega. Selle järel pea. Maksukoguja astub redelist üles.

[Die]

Kääbik köhatab. KHM! Talle öeldi - keldris olija üles päevavalguse kätte tuua. Ja seda ta nüüd siis üritab.

Pansy takseerib mõtlikult kõrtsusolijaid, jääb siis umbes täpselt kirve kõrval seisma, näeb kassi, mille peale ta nägu valgustab imearmas naeratus, mõtleb veel korra ja pöördub siis Misha poole, sest too meenutab talle kõikse rohkem miskit õigluse eest võitlejat, kellest praeguses olukorras tolku võiks olla.

Aulik isand! Vabandage, et ma vahele segan, aga äkki te tuleks mulle natuke appi? Ja ta mõtleb, et kui nüüd sellest siin tolku ei ole, siis ta läheb tagasi keldrisse, ja siis läheb kellelgi seal hapralt. Noore paladiini (jah, just!) silmad välguvad söakalt.

Ja siis märkab ta ülesroninud keldrielanikku.

Ahaa. Kartma lõi, mõtleb Pansy. Enam pole vaja. Aitäh, hakkama sain. Siin ta on. Mis te temaga nüüd edasi teete?...

[Aweron]

Misha naeratab mõistvalt Lanale: "Sinu mama ka tahtis, et sinust Geroi saaks. Kak moi vanaisa tahtis, et minust. Ainult sina utshila koolis, menja õpetas vanaisa." Sõjakirves tema kõrval krigiseb miskit vaikselt. "Ne jebai, küll ja tebja ükskord korralikult tõsta jõuan." kõlab vastuseks. Korraks piilib Misha tema süles puhkavale karvapalli poole ja raputab siis kääbiku suunas pead, "Ne pomogu bandita ja näed koshka süles, kuhu ma tulen nii?"

[Attila]

Maksukoguja on jõudnud juba üles. Huuli liigutades arvutab ta veel kokku, mis hinnaga peaks jooke müüma, et saada 50 kuldmünti kolmekümne aastaga kokku.
Ja siis kostub üles kõrtsitoa hüüatus: "Jooogid, jooogid! Aiiinult kaaaks peeenni kaaapatäis! Hääpi haaaauer! Veedelikke iiigale maaitsele!"

[Die]

Pansy mõtleb paar hetke kummalise kõnepruugi üle, aga et ta on juba peaaegu kosmopoliit nende nelja aastaga, siis ei lähe tal taipamiseks kaua aega.

Päh. Ega sa siis sellele Bandiidile ei pidanud appi tulema. Mulle ikka. Ja mina ei ole miski bandiit või pätt või kaabakas. Mina olen Pansy Liivaurkel. Ja ma olen paladiin. Vot. Ja ei ole enam abi vajagi, ta ronis ise üles. Mis värk teil temaga üldse oli? Pansy sinisilmad kinnituvad Mishale, ja natuke rohkem kassile noormehe süles.

[Aweron]

"Paladilnik?" Misha tõmbab võõra sõna ümber juureldes otsaesise kortsu. "Mis see takoje on?" Krigisev kirves tundub midagi küsivat. "Njet, ne halodilink, vaid paladilnik? ne znajesh? hmmm" Misha takseerib kääbikut uurivalt pealaest jalatallani ja pöörab siis küsiva pilgu Lana poole.

[Shadow]

Lana tuletab kortsus kulmul oma Ichthaseni teadmisi meelde. "Noh, see on midagi sihukest... nojah... no midagi sihukest! osutab ta kääbiku poole. "Ise kah esimest korda näen, ainult lugenud olen."