Tervitused külastajatele!

[Ghostwizard]

Kõrtsile läheneb veel üks kogu, õigemini küll mees. Seljas kannab ta sellist tumedamapoolset rõivastust: jalas musta värvi püksid ja kõrge säärega nahksaapad, seljas tumedat tooni tuunika/särk ja seda kõike katmas küllaltki tagasihoidliku välimusega must kolmveerandringkeep, mille alla ka seljakott näib mahtuvat. Noormehel on vööl mõõk ja paremas käes pikk rännukepp. Tema pikad juuksed lendlevad kerges tuules, tuues nähtavale tema haldjaliku välimusega kõrvu, ka tema nägu omab mitmeid haldjalikke jooni. Jah tegu on pooldhaldjaga ning ta ei tule mitte üksi, temaga lendab kaasa üks tavalisest suurema ja kahtlasema olemisega ronk. Ning ronga ja poolhaldja vahel käib tavakeelne vaidlus, näib nagu poleks nad üksteisega just üksmeelel.

Viimaks lendab ronk otse kõrtsi, jäädes ühele kõrgemale riiulile istuma. Mees aga seisatab hetkeks ja tõmbab kapuutsi pähe, tõenäoliselt mingil omal põhjusel ja sammub ukseni, vaatab mõne hetkel mõtliku pilguga kõrtsituba. Kääbik, tüdruk, mingisugune naissõdur, veel üks inimene, kass, kummalise välimusega kirves ja üks mees veel, ilmselt kõrtsmik. Kõrts ise on aga üsna räämas. Ta valib välja ühe koha ja istub sinna viskab koti laua kõrvale maha ise sinnasamba toolile istudes ja "kõrtsmikule" viibates ning võõraste juttu kuulama jäädes.

[Die]

Pansy peab nüüd vajalikuks natuke selgitustööd teemal 'paladiin' teha. Ja see, et rahvast ühe poolhaldja ja ühe ronga näol lisandub, pole üldse paha. Saavad nemad ka teada, kui nad juhuslikult juba ei tea. Pansy ise teab, et paladiinid on praegusel ajal hirmus haruldased, seega pole ka ime, et need siin seda nimetust igatpidi käänavad ja väänavad, aga mitte sotti ei saa.

Paladiin on nagu rüütel, noh. Aga mitte lihtsalt niisama. Ta on parim... ses mõttes, et nagu ta on alati tubli ja vapper ja õilis ja abivalmis. Ja paladiin on hea ning igasugu kurja vastu. Ja noh, jumalad on temaga, või nii nad kirjutavad. Ega ma eriti palju jumalaid näinud ei ole, aga no mõnda ikka. Olid teised täitsa inimese nägu, ainult hästi ilusad. Ja noh, siis need jumalad või nii, need annavad paladiinile oskusi. Ma oskan ravitseda ja igasugu tülisid lepitada. Seda on ikka päris palju vaja läinud. Võidelda oskan kah, aga ma võitlen ainult pahade vastu. Häid ma kaitsen.

Saite nüüd aru? Sinisilmad libisevad üle ruumis viibijate. Siis vaatab Pansy kirvele otsa ja noogutab nõusolevalt. Nii jah. Ning ta sügab kirvest kuskilt umbes kirvesilma koha pealt. Kus võiks teoreetiliselt kõrv olla.

[Shadow]

Ravitsemise koha pealt kergitab Lana pisut muigamisi kulmu, kuid ei ütle midagi. Tülide lepitamise kohal tahaks ta lisada ilmselt, et "ja neid tekitada". Ning soolo lõppedes lõpetab ka oma poolelijäänud lause Mishale: "Ühesõnaga - nemad on need, kes lähevad vabatahtlikult ja suure lärmiga sinna, kuhu teised minna ei taha ja kui väga peavad, siis lähevad vaikselt ja tulevad kähku tagasi."

[Die]

Pansy teeb solvunud näo. Kas keegi teist on näinud kääbikut hiilimas? On või? Ja üldse - kui ei tea, siis ei tasu rääkida. Seda ütles juba minu ema, ja seda ütles Mefisto kah.

Pansy kõmbib viimati lisandunud ränduri kanti ja istub maha, harutab siis oma moonakoti seljast, ning laseb leivakäärul ja juustukäntsakal hea maitsta.

[Ghostwizard]

Poolhaldjas jääb kääbikut tõsisel ja mõtlikul pilgul vaatama ning pöörab oma pilgu rongale, kes on justkui sellise ilmega et tahaks midagi öelda. Ronk kronksatab, kuid ei ütle midagi enamat. Nad mõlemad teadsid juba ennegi paladinidest ja isegi kapuutsi varjust on näha, et mees ei ole just paladini kohalolu üle õnnelik. Igastahes tõuseb ronk lendu ja lendab otse kirve ette, jäädes seda huviga uurima, näib nagu ronk teaks, mida ta teeb. Poolhaldjas, aga võtab kotist raamatu, tal on neid seal mitu ja asub seda lugema, samal ajal taas kõrtsmikule viibates.

[Shadow]

"Hiiliv kääbik on parem kui surnud või põrutada saanud kääbik," venitab Lana mõtlikult. "Igatahes arukam. Mis jumalate nägemisse puutub, siis Ichthasenis nägid kah mõned poisid igasuguseid asju, kui olid ülemäära pika linnaloa saanud. Tavaliselt hoiti neid kartsas, kuni nad jumalatele seersanti eelistama hakkasid. Aga sellest ei räägitud raamatutes küll midagi, et paladiinidel on kombeks omaniku luba küsimata võõraid relvi näppimas käia. Mõnel pool näiteks peetakse sellist asja auhaavamiseks."

[Ghostwizard]

"Eks maailmas leidu ikka asju, mida raamatukaante vahelt ei leia Raamatud sisaldavad ikka seda, mida nende kirjutajad kirja on pannud, mitte kõike mis maailmas leidub," sõnab rändur ootamatult."Kuid jah, kääbikust paladin on tõesti väga haruldane nähtus. Enamasti on paladinid ikka inimesed, kui ma nüüd just ei eksi. Kuid jah, haruldusi leidub alati." Ronk vastab sellele ütlusele noogutusega ning jätkab kirve takseerimist. Poolhaldjas aga süveneb taas raamatusse, mille lehti katab kaunis ja voogav haldjakiri.

[Die]

Pansy arust naine norib. Aga kääbik on viisakas ja vastab:

Talle meeldib, kui teda sügatakse. Ausalt ka. Sa peaksid äkki proovima, emand...?

[Ghostwizard]

"Kronk, ei usu, et selline relv just sügamiseks oleks, " vastab ronk ootamatult. "Surma ja verd see relv näin on, kronk. Ja haruldased sellised relvad on. Ronk tõuseb taas lendu ja maandub poolhaldja kõrvale, samuti pilgu raamatusse heites. Poolhaldjas aga tõmbab kapuutsi peast ning lisab: Mustsulel on õigus, kuid see selleks, mind huvitab hetkel rohkem minu asukoht ja see, kellega on mul siin au kohtuda.

[Die]

Talle meeldib, kordab Pansy ja pilgutab kirvele vandeseltslaslikult silma. Siis pöördub ta ränduri poole.

Seda, MIS koht see on, ei tea ma isegi. Hakkasin aga Gwendalist tulema ja siia ma välja jõudsin. Näeb sedamoodi välja, et kunagi oli kõrts. Aga miskit kõrtsipidajat ei tasu siit küll taga otsida. Lõhnab iseteeninduse moodi. Söögipoolise koha pealt ei tia, aga väljas paistis kaev olevat.

Kääbikule tundub midagi meenuvat. Kaev! Ma lähen annan oma hundule juua! Nende sõnadega suundub Pansy otsustavalt ukse poole ja kaob kambrisolijate silmist.

[higgins]

Kui Pansy ukse avab, kostab kaevu juurest miskit naishääselt sõnelemist, et ega ta sant ole, et veepange hobusele kanda ei tohi. Vastav meeshääl on madal ja rahustav, kuid sõnu ei erista.

[Die]

Pansy vaatab mõningate erimeelsustega paarikest - seda paarike olemist on kaugele näha - ning märkab, et naine on lapseootel ja mees ilmselgelt ei taha, et naine end pingutaks.

Pansy teeb kaevu juurde asja ja vaatab ämbrit otsides ringi, aga ainus ämber tundub lapseootel naise käes olevat, nii et tema poole kääbikuplika nüüd pöördubki.

Vabandage, emand, aga kas ma tohiks ämbrit laenata, kui te sellega... lõpetanud olete? Ma annaks oma hundule juua, tal peale sihukest sõitu keel vesti peal.

Pansy tatsab kõrtsi ukse kõrvale pargitud suure halli hundi juurde, ning patsutab ja sügab toda mõnusalt kõrvade vahelt ja selja pealt.

[Ghostwizard]

"Kääbikud..." lausub poolhaldjas pead vangutades, "Väike rahvas, kuid kohati ikka küllatki tüütud." "Aga teie? kronk, kes teie siin olete?" pärib ronk Lanalt.

[Aweron]

Misha kuulab ära kääbiku seletuse, pomiseb "aha, Geroi? malenkij, nu geroi.."
Rääkiva ronga peale teeb ta igal juhul suured silmad ja jõllitab kahtlustava ilmega korda oma leivapätsi, kord nüüd juba tühja veelähkrit "Savsem lolliks läinud tshtoli? Alguses tapor räägib, nüüd ptizõ" pomiseb ta vaikselt. Kirves, kes oli sügamise peale mahedalt krigisenud, jääb linnu saabumisel vait. Tundub, nagu takseeriks nad teineteist uurivalt. Peale linnu lahkumist, krigin jätkub, kuid hoopis teise tooniga. Misha pöörab pead "Mis tähendab, liiga mnoga znaet?" Natuke veel kuulanud, heidab ta altkulmu pilgu poolhaldja poole ja pärisb sosinal Lana käest: "A etot krasavits kes on? Kakoita prints? Mne printsid ei meeldi, geroi teeb vsjo rabotu ja siis tuleb prints ja võtab devushku ära.."

[higgins]

Selleks ajaks kui Pansy oma jutu lõpuni jõuab vuristada, on ämber juba mehe käes ja naine sammub uhkelt talli poole ja kahmab ukse najalt reha ja kaob sinna sisse.

Mees vaatab hindavalt kääbikut ja siis hunti. Seejärel lausub: "Süüa oleks talle ilmselt rohkem tarvis. Vett võib ta ise ka hankida. Kui ta aga ise süüa hangib, siis on rahva omakohus karm ja kiire," peab väikese pausi, ning vaatab hundi poole. Keerab pea korraks viltu. "Ja käpakaitsmed ei teeks ka paha, kui kaua kuskil lumes või poris sumbata tuleb. Ilma võib üsna veriseks kiskuda," tõstab mees ilma ühegi pingutuseta pange ja hakkab talli poole astuma.