Tervitused külastajatele!

[Die]

Kõrtsmik toimetab vaikselt (ja üpris hirmunult, kõigi nende trollijuttude ja Peatta inimeste peale) ning ahju ette lauale ilmub praad ja toop esimese juhusliku kättesattunud veiniga. Seejärel peab kõrtsmik paremaks kaduda. Kui sel kääbikul juba niipalju selge on, et uksi avada ja külalisi vastu võtta, siis võib ta samahästi ka hommikuni toimetada. Magamine tundub äkitsi väga hüva idee.

Noh, Pansy tundub tõesti hakkama saavat. On üldse vähe asju, millega kääbikud hakkama ei saaks. Ta sikutab nurgast halge ja viskab tosina neist ahju. Et tuli ikke ilusti hommikuni püsiks.

Ise kuulab kikkiskõrvu haldja juttu.

Näedsa, JÄLLE need trollid, ütleb ta, kui haldjas on lõpetanud ja end tutvustanud. Minu nimi on Pansy Liivaurkel. Ja ma ütlen - näed, jälle need trollid. See on juba vähemasti kolmas kord kui ma täna öösi trollidest kuulen. Esteks ajasid nad taga seda isandat - ta viipab Peatta Boni pea...ja mõningase järelemõtlemise järel ka keha poole. Siis ründasid nad seda noorsandi - kääbiku näpp näitab Felico peale. Ja nüüd siis sinu lugu, aulik isand. Ja HALDJATE vasta veel. Isand Felico - ta nookab lapitud õla ja mõõgaga noorsandi kanti - tõi hädalise sõnumi, et needsamad trollid on sellele kõrtsile siin ultumaatumi teinud. Et nad tahvad seda endale ja me olgu kõik enne järgmist õdagut läinud. Hakkasime siin just ust barrikadeerima, aga näedsa, hea et ei jõudnd veel, sa isand oleks ukse taha jäänd.

Abivägesi oleks vaja, ohkab kääbik elutargalt. Aga kussa hull sihukese ilmaga lähed.... Iseasi kui need abiväed ise kuidagi kohale jõuaksivad....

Hunt nuusib haldjat. Pansy jääb mõtlikult leti najale seisma. Ta pea ulatub parajalt leti alla.

[Attila]

Peatu ratsanik läheb hetkeks närvi. "Ei m i n a küll enam sinna õue ei lähe! Metsas mingi sada trolli, ma peaaegu isegi nägin neid!" Pea pööritab silmi.
Keha tõuseb püsti ning sirutab ennast.
"Muide, minu arvates on siin natuke vähe valgust. Kas kuskil ei ole veel tõrvikuid näha? Ja sina sõnumitooja. Kas sa mitte verd ei jooksnud pisut?"

[elavsurm]

"Pean rõõmuga tunnistama, et kääbikute oskused ravitsemises on väga head. Seda näitas meile vähemalt Pansy Liivaurkel. Olgu ta tänetud. Õlg teeb küll veidi valu, kuid jään elama.",sõnab Felico naeratades.
"Preili Pansy, äkki saaks see tore hunt minna ja paarile lähedalasuvale inimesele sõna viia. Tema peaks sellest trollikarjast mööda saama. Muidugi tema nõusolekul."

[Taliesin]

Teiselt poolt ust kõlab veel üks koputus. Õige vali.

Kostab madalahäälset mörinat:

"Kuulg' neh. Tehk lahti. Külm ja nälg o."

Peale seda teadaannet koputatakse veel uksele. Kõvasti, nii et uks kergelt rappub.

[elavsurm]

"Kes on see rändur, kes tuleb nii hilja?" Hüüab Felico umbusklikult.

[Die]

Ei saada keegi sind kuhugi, ütleb Pansy rahustavalt Peatta'le ja naeratab rõõmsalt, kui Felico teda tänab.

Einoh, Mustkõrv võib minna küll. Kui talle ainult öelda, et kuhu ja kelle juurde. Ta on hiiglama tubli. Ükskord ühes suuuuuuuuures koobastikus, mis oli üleni orke ja nende sepikodasid ja lõkse täis, ma andsin talle käsu, et toogu mulle säält miskit asjalikku, ja kujutage ette, ta tuli tagasi, äsjasepistatud mõek hambus. Oli läinud otse nende sepikotta ja alasi pealt toonud, ja mitte ükski lõks ega valvur ega keski ei saand teda kätte. Sihuke on minu Mustkõrv.

Hunt teab, et temast räägitakse ja poeb kääbiku külje vastu ning särab aupaistes.

Kolkimine uksele katkestab kääbiku jutu. Pansy jääb kuulatama. Mustkõrv niisamuti. Kolgib küll na trolli moodi, kommenteerib kääbikupiiga vaikselt. Astub siis söakalt ukse manu ja küsib heleda ja selge häälega:

Kes sääl on?!

[Attila]

"Aaaaaahhhh! Ärge tehke seda ust lahti! See on kindlasti üks neist verdimevatest libarebastest!" hüütatb Bon ja tema keha poeb kiiruga laua alla. Siis haarab sealt käsi ja tõmbab pea ka laua alla. Veel üks kiljatus. "Siin on nii pime!" Käsi tõstab pea uuesti valgusvihku.

[Die]

Pansy keerab ümber. Ummm....okei. Mõnel on väga nõrgad närvid. Või noh, võta sa kinni, mida vaene Bon on pidanud üle elama...enne ja...pärast, kui ta pea kaotas.

Nii mõtleb Pansy ja üritab Peatta Bon'i rahustada.

Sa hoia õkva Mustkõrva lähedale, Bon, ütleb ta asjalikult ja leebelt, nagu räägiks väikse kääbikulapsega. Sääl on sul ohutu. Ma ainult küsin järgi, et kes sääl on, siis vaatab, kas laseme sisse või mitte.

[Taliesin]

Hääl sarnaneb tõesti trolli omale:
"Mo nimi o Grõmm. Lask sisse. Muido võtv külm ja näli ja nood teised ää. Lask sisse, noh. Muido nad söö mo ää. Äärpeal oleski. No ärg olge nii kurja"

[Olorin]

Dan Learevan tõuseb püsti ja küsib:
Kes sa selline oled? Kes on need teised, kellest sa räägid?
Haldjas pöördub kõrtsirahva poole ja ütleb veidi vaiksemalt Tundub küll nagu trolli hääl. Kas peaks ta sisse laskma? Kui ta on troll, siis ootavad tema hõimukaalased arvatavasti sealsamas ja ootavad, et sisse tungida saaks. Kui ta on aga minusugune eksinu, siis tuleks ta tingimata sisse lasta! Oh, mida küll teha?

[elavsurm]

Troll võib ta olla, aga see ei tähenda kohe, et tal suur kamp seljataga oleks. Võibolla on ta teiste trollidega tülis, ja nad tõesti tahavad teda maha lüüa.
Ukse avamine on siiski väga ohtlik.,ütleb Felico vaikselt teistele.
Siis läheb ta ukse juurde ja mõtleb natuke omaette. Peale mõningat arupidamist ütleb ta:Kui nad tahaksid kohe rünnata tuleksid nad sellest uksest liigagi kergelt läbi.

[Taliesin]

"No mis mõtte kes? Mina ole jo, Grõmm," kostab ukse tagant trollihääl.
"Teised on teised trolli. Nad tahtsi min ära süüa, ses meil o nälg, a ma põgenesi. No lask sisse, palun!"
Uksele klohmimine läheb aina valjemaks ja uks juba pragiseb kergelt.

[Olorin]

No heaküll, kurat võtaks, teeme selle ukse siis lahti saab haldjal kõrini.
Kui ta tõesti troll on, siis saab ta ka lukustatud uksest läbi.

Dan Learevan liigub ukse juurde Felico kõrvale ja avab ukse aeglaselt ning ettevaatlikult, olles valmis igaks üllatuseks.

[Die]

Heiheihei, hüüab Pansy heleda häälega ja valjult. Me laseme su sisse, ära lõhu ust maha! Meil läheb toda veel tarvis!

Mustkõrv uriseb ja asub kääbikupiiga kõrvale, turjakarvad vähe turris ja silmad uksele kinnistunud. Hunt tunneb trollilõhna. Kummaline paarike jääb ootama, et kesasi sealt nüüd täpselt mis olekus sisse tuleb.

[elavsurm]

Felico tõmbab välja oma mõõga, ning vaatab umbusklikult avaneva ukse poole.