Tervitused külastajatele!

[hallsilm]

[hallsilm]

[Aurin]

[Payl]

[Merlon]

Poolhaldjas hõõrub oma põrutatud kätt ja kirub endamisi.Siis pöördub ta rüütli poole ning astub tast pisut kaugemale.Ta kükitab, tõstab ühe käe üles,teise käega puudutab põrandat ja toimuma hakkab üheaegselt kolm asja.Esmalt tõuseb musta keebiga maag õhku ja maandub seejärel aeglaselt paari meetri kaugusele.Teiseks kostab äkiline kägin, ning kõrvaltvaatlejad näevad oma imestuseks kuidas rüütli jalge all olevatest põrandalaudadest kasvavad välja väädid, mis mähivad rüütli jalad tihedasti sisse.Kolmandaks kõlab kerge metalne kumin.Siis saabub vaikus ja poolhaldjas ütleb veidralt kõlava häälega "Oled seal niikaua, kuni õpid käituma."Seejärel pöördub ta kõrtsmiku poole ja küsib juba normaalsema hääletooniga"Ega te ei oska öelda, millal mu praad valmis saab?"

[hallsilm]

[Merlon]

[Starfild]

Aaahhh... krt! Mis sa inim..ee....e..eseloom ehmatad!? Warmi nimel, mis su'ga juhtus? Ah..pole ka vast oluline. Siin kõrtsis on kirjum seltskond kui ma kunagi oma elus näinud oeln. Eks või siis ka su sugused siin olla. Mõistlik? Seda öeldakse harva mu kohta. Alalhoidlik oleks õige. Kui ma mõisltik oleks, siis oleks ma Lõunasse jäänud ja oma isa kivimurru üle võtnud. Ei! Mul oli vaja vaatama minna, mis maailmas tehakse. Seiklema! Thhh... tore on, aga LIIGA palju jama. Koguaeg on mingi värk. Nagu praegu. Tahaks süüa, juua, piipu teha ja vestelda. Ei saa. Maagid kaklevad nigu noored kuked. Inimesed tormavad edasi-tagasi nigu sõgedad.

Starfild vaatab tüdimusega ringi. Kiikab ka aknast välja. See, mida ta näeb talle ei meeldi. Mitte üks põrm. Seega otsustab ta seda ignoreerida.. mis ei ole kerge, sest 2 varbaga ja lendava taldriku sarnase asjaga liikuvaid tüüpe ei näe igapeäv. Aga see on ainuke võimalus rahulikult piipu teha. Ignoreerimine.


Meenutab mu viimast käiku, miski kuu aega tagasi, Taeloni linna. Läksin sinna omale uusi saapaid ostam ja 3 päeva hiljem olin ma kuulutatud lindpriiks, vahetunud oli linnavõim, anti välja uued käitumiskoodeksid jne ja ainult selle pärast, et VÄIDETAVALT olin ma ühe üliku tütrele silma teinud.. eino tere ommikust. Mina? Silma? Hehhee... kui nad vaid tõde teaks..hehhee..khm-khm.. ühesõnaga on natuke ära tüüdanud see, et kannukest ei saa ka juua rahumeeles... Ja su enda lugu? Kelle sa siis ära pahandasid?

[Manatark]

Samal ajal lendab kõrtsi poole hirmsuure hooga sinises keebis ja riietes tegelane. Ta pikeerib kõrtsi poole, kuid kaotab maast umbes kahe meetri kõrgusel juhitavuse ja prantsatab vastu maad. Peale paari hetke seal lebamist ja oigamist hüppab ta kähku püsti, tõmbab mõõga ja asub ähvardava pilguga ringi vahtima. Märgates kõrtsi ukse juures seisvat isikut, kes teda uskumatu näoga vahib liigub ta ähvardava näoga lähedamale ja uriseb: Ära vahi seal, enne ei ole lendavat inimest näinud või? Või äkki sa irvitad minu üle, ah!. Ta astub sammu lähedamale ja...komistab, lennates näoli asfaldile. Siis ta ohkab ja mõtleb: Täna ei ole minu päev... Ta tõuseb uuesti püsti, pöörates näoga ukse poole ja marssides tusase näoga kõrtsi sisse ( enne veel oma jalga vastu uksepakku ära lüües ). Tundub, et kõrts on üleni rahvast täis, ent imekombel juhtub veel üks vaba laud olema, kuhu taha ta nüüd istubki. ( peaaegu toolist mööda istudes )

[Merlon]

Poolhaldjas vaatab starfildi poole ja ütleb "Ei läind ma kellegiga tülli, ma tulen just ühelt pikemalt rännakult.Tuli tahtmine rahvakära ja kangete jookide järgi.Ja muretse, ma ei hakka kellelegi otseselt viga tegema, aga endaga ma lollitada ei lase"Ja vaatab seejärel kõrtsis ringi, otsides kõige vägivallavaesemat nurka kõrtsis.Ainus koht kus ta kuuleb mingi tüli kõrval ka lauluhäält on ühe rahvahulga juures, kuhu ta seabki oma sammud.

[Payl]

[logerin]

[Thoren]

Sciron toriseb natuke mis võiks sarnaneda lausele "Rumalad olendid..."

ning seejärel ajab ta end pysti ning kaob õhku, sealt kust ta tuli

[YnX]

Räbalais mees annab oma viimased myndid kõrtsmikule ning haarab hellalt leti pealt õllekannu. Lõugade raginal haigutades pöörab ta ennast vaikselt kamina suunas. Hapumat nägu pole vist keegi elu sees näinud/teinud kui on tema oma, hetkel kui noormees taipab, et kamina ees pole enam yhtki vaba kohta. Kontrollimatult libiseb huulilt paar vandesõna, mis siinkohal kirjamusta ei kannataks. Sajatades uurib ta kõrtsituba.
"Põrgu peosaal, mitte kõrts... ", mõmiseb mees avaneva pildi peale. Äkitselt syttib tema väsinud silmades rõõmusäde, märgates yhte värsketest kylastajatest, "hunt... siin... on see võimalik, minu hundu?!?" Ärevalt teeb ta paar sammu vastsaabunud hundi suunas ning lootus tema silmis tuhmub taas, "jah... rumal mina, kuidas saakski...".
Pea norus tatsab mees uuesti leti äärde tagasi ning seab end pingile istuma, toetades põse mõtlikult peopesale.
Olles hetke mõelnud, ajab ta samas oma selja sirgu, tõstab kannu ning võtab sealt suure sõõmu, mille peale sõnab: "mis siin ikka krt norutada, pole ju asjad veel kõige kehvemini, tervis korras ja õllekapp ees ikkagi".

[Markus]

No on küll toredad trikid ja ilusad relvad ja puha, aga minu kõrvad voolavad nüüd küll virtsa vett. Ma lähen vaatan parem linnapeal ringi natuke äkki hiljem asi laabub.Ütleb poiss tõuseb püsti ja marsib välja.