Forumantide nimed ja tagamaad

[Siegfried]

Nimede väljamõtlemisel kannatan ränga fantaasiapuude all ja seetõttu panin nime lihtsalt ühe D&D tegelase järgi, kes küll sama mäng kohe surma sai. Aga jah, vähemalt oli tast mingit kasu.

[Kuldmari]

Ei ägise just ka suure fantaasiarohkuse all. Nii nagu ma kunagi enese alter egoks Kuldmari valisin, aastakest 10 tagasi, nii see ka jäänud on. Igal pool.

[paadikapten]

Mina võtsin nime seetõttu, et mulle lihtsalt meeldib paatide, süstade, kanuude jms-ga sõita ning omal ajal sai 4 suve Sõudebaasis trennis käidud.
Ilgelt hea tunne on näiteks Emajõel süstaga sõita... Muidugi alustasin veel miski paar aastat varem Pella Fjordidega, millised tollal olid Anne kanali paadilaenutuses, algul 20, viimasel suvel (peale mida need künad sealt ära koristati ja Falck vetelpääste üle võttis) 40 eeku tund.
Ma olin tollastele vetelpäästjatele tuttav kuju, aitasin koos mõnede kohalike nagadega neil ka paate hooldada ja sain ka tasuta sõita.
Mind veel seati nagadele eeskujuks, et "näe kuidas tüüp sõidab, ei tee paati märjaks ja ei lollita", kuigi, jah, esines ka möllutuure, mil seal lausa üksteise paate rammiti, hundinuiadega loobiti ja piraate mängiti...
Noh, ja sõudebaasis trennis käies vahel hiljem õpetasin ka algajaid-treenerid usaldasid mind, ma siis kutsusin sõpru sõitma ja kõik jäid rahule, kuna ma tunnen end süstas kah nagu, hm, Paadikapten ja oskasin sõidu reisijale mõnusaks teha-noh, aga ega see meresüstaga eriti keeruline pole kah.

Muidugi olen agaralt kanuuga sõitnud ka tudengi- ja hansapäevadel, ja sõudebaasi klubipäevadel ning osalenud ka süsta- ka kanuuvõistlustel.
Eriti vinge oli see Turusilla avamisel toiminud pisike kanuuvõistlus, kus mina ja mu sõber ühtedele mereväe tüüpidele (nii nood end nimetasid ) julmalt ära tegime.
Viimastel Hansapäevadel osalesin kah kanuuvõistlusel (kusjuures paarilise leidsin jumala suvalt võõraste seast-sain kuulda, et too tüüp tahtis kah sõita aga pol´d paarimeest nagu mul´gi ja nii ma siis temaga diili tegingi), aga finaalis jäime julmalt viimasteks, kuna stardikoht sai veidi halb.
Ja mäletan, et ühel sõudebaasi klubipäeval oli ma võistlejatest ainus soolosõitja (ehk siis üksi kanuus, mida ma oskan ka üksi juhtida) ja ikkagi suutsin krabada eelviimase koha, kuna viimaseks jäänud meeskond koosnes puhtalt naistest, kes ei osanud eriti kuhugi otse sõita ja kes ei julgenud täiskiirust välja panna...
Tulevaks kevadeks tahaks omale juba isikliku küna muretseda-soovitav aerudega.

[Thonolia]

Mina kasutan seda nime võimalikult igal pool. Kunagi oli tarvis mingisuguseks registreerumiseks (ei mäleta isegi, kus see oli ) ja eks ta siis sai ühe raamatu tegelaselt võetud. Tegelasega oli see hea lugu, et ta oli vist ainult korra mainitud raamatus, nii et ma ei tundnud erilisi süümepiinu ka kellegi nime võtmise tõttu. Lisaks kõlas see hästi. Sellest ajast saati olen igal pool Thonolia ja arvatavasti selleks ka jään.

[Dragonath]

[Laterus]

[Warden]

[udutytar]

hahhahaaa.. mina olin see,kes Yrgnaisele ja Dezgulile [kes hoiab ka madalat profiili....] just need nimed pani

minu nimi tuli kuskilt kaugelt ja ma ei mäleta enam hästi, aga kunagi olid igal pool minu allkirjaks ja kasutajanimeks "udutütar" ja nii jäi kogemata...

ei, mu isa pole ilmastikunähtus ja ema suhtes pole veel selgusele hästi jõudnud... [ aga üks mu lapsepõlve"traumadest" oli vennaga põllu peale suure uduga ära kadumine, kuigi see oli vanavanemate jaoks hirmsam kogemus... meie vennaga tahtsime lihtsalt pissile <-aga see pole oluline...]

[Lilith]

Fooruminimi on Lilith, kuna foorumiga liitusin ma siis, kui oli tarvis "Tüdruk nimega Lilithi" võttelaagrite ja muude asjadega mässata. Ja Lilith on mulle üleüldiselt hingelähedane.

Muidu olen Roju(kene) ja see nimi tekkis juba vist 7 aastat tagasi jutukates käimisest. Juba siis oli mu sisemine mina kassikujuline ning jutukanimed sisaldasid eneses midagi nende animalidega seotut. Ja tol päeval, kus ma ennast esimest korda kasutajaks tegin, oli mul enda peale tigedus hinge sees ja tahtsin panna nimeks Roju. Kuna see tundus liialt maskuliinne, lükkasin 'kene' ka veel lõppu. Ja nii see ongi jäänud tänaseni, kuigi jutukates ma enam ei käi...

Oma pärisnimele reageerin ka. Väikese viivitusega, kuniks kohale jõuab, et tahetakse just minuga suhelda

[Koriztaja]

[ohpuu]

[pronto]

[Koriztaja]

[Shadow]

Kõik uus on hästi unustatud vana...

[uuk]

Kaua võib... et siis oleks sellega selgus majas...
Koolkond? Kindlasti ja kahtlemata. Kõigepealt olid Muuk ja Meek, mina olin siis veel Uugu. Me kõik olime/oleme... eee... üks koolkond... näiteks... et mitte öelda rohkemat. Minu ebamääraseid ja hajusaid mälestusi pidi lühenes nimi siis, kui ma vahepeal (esimest korda) elus kurjaks kätte ära läksin. Koolkond vajas lühendi kinnistamiseks muidugi ainult formaalsetki ettekäänet.

Aga mis puudutab seda Uugut ja Uudut siis... tegelikult jah... ma olin järjekordselt kaduma läinud ja/või väljailmumata jäänud ning segases meeleolus ja südametunnistuse käes kannatavana jätsin ühikatoa uksele miski kirja. Sisu ei mäleta aga seda, et kirjutasin kellelegi ja alla Uugu ning joonistasin abitu hundi pildi, see oli kindlasti. Sest. Minu lapsepõlve lemmikumas telesaates olid ühed tegelased, rumaluse ja nurjatuse kehastused, hundipojad Uugu ja Uudu. Sel hetkel olin ma üks nendest. Ilmselt ka teiste arvates ja mitte ainult siis. Sestap jäi külge ja on tänase päevani nii.



PS. Kõikide nende nimede (Muuk, Meek, Uuk jne) käibima minekus on mu meelest siiski suurim süüdlane kunagine Fränk.