Tervitused külastajatele!

[elavsurm]

Felico tunneb Pansy hääle ära. See näitab, et tema peale kukkunud keegi ei ole ainuke kindlalt elav hing selles ruumis Mina olen kuskil siin vist Hüüab Felico nii hästi-halvasi, kui see trolli alla jäänud inimesel välja saab tulla. Täpsemalt, kui "kuskil siin" ta oma asukuhta määratleda ei oska. Kas teie ei näe ka midagi, või on asi minus?

[Olorin]

Asi ei ole kindlasti sinus! Nii pimedas kohas pole ma kunagi olnud, kui mõned koopad, mis maa sügavikesse ulatuvad, välja arvata. Ukse taga ulatub samasugune pimedus silmapiirini... või, noh, ma arvan, et silmapiirini. Sama hästi võib ukse taga olla paari meetri kaugusel kivimüür.
Learevan hakkab selle võimaluse üle mõtlema, kuid kaotab kiiresti lootuse.
Või siiski mitte. Ma tundsin jäist tuult ja lund oma näol, kui ma ukse avasin. Ma ei soovita kellelgi välja minna, sest arvatavasti eksite te kohemaid ära, lõpetab haldjas häält tõstes, et kogu kõrtsirahvas kuuleks.

[Die]

Huhh. Pansy tõmbab hinge. Vähemalt need kaks, mis tähendab, et kaks kõige mõistlikumat tegelast selles hüljatud kõrtsis, on endiselt olemas ja hääleulatuses. Felico kõlab küll kuidagi...summutatult.

Felico? On sinuga kõik korras? Ja ei, ma ei näe keskit. Isegi mu hunt ei näe. Dan? Mis siin toimub?

Pilk läheb instinktiivselt kuhugi sinnakanti, kust haldja häält kosta oli.

[Olorin]

Pole aimugi, vastab haldjas keerutamata, tahtsin väikesele jalutuskäigule minna, kuid äkki kadus pilt eest ära. Ja nagu ma aru saan, siis ei näe mitte keegi mitte midagi.
Learevan roomab pimeduses kuni lööb pea toolijala vastu. Ta tõuseb ning istub toolile ja kompab lauapinda. Tänu jumalale on seal üks pooltühi õllekann, mille haldjas kiiresti kurgust alla kummutab. Siis jääb ta mõttesse, tundes end väga halvasti. Ta pole küll kunagi pimedust (väga) kartnud, aga nüüd, kui pole mingit võimalust valgust tekitada või selle kätte minna hakkab tal väga ebamugav.

[Die]

Haldja viimane samm tabab midagi karvast ja pehmet, mis selle peale lõrisedes üles viskub ja haldja järele napsab, aga huvitaval kombel ikkagi ei hammusta või ei tee muud kahtlast, mida lõrisevad karvased asjad teha võiks.

Siis on jälle kuulda Pansy häält:

Anna andeks. Ta tõesti ei mõelnud seda pahasti, aga sa astusid ta saba peale. Ja ta ehmatas. Tema ei näe ka miskit.

TA on ilmselt siis Pansy sõiduvahend/sõber hunt.

[elavsurm]

Ei minuga pole muud häda, kui et ma ma jäin selle paganama trolli alla vastab felico Pansi küsimusele. Peale mõnda jõupingitust õnnestub tal sealt vabaneda, ning ta tõuseb prooviks püsti. Liikuda ta enam ei julge, sest kõrtsis peaks siiski päris palju inimesi ja muid hmm elusolendeid olema, kellele otsa koperdada. Me peaks kuidagi vaikselt ja rahulikult üksteis üles otsima sõnab ta haldjale ja kääbikule, sest teiste olemasolust ja asukohast tal mingit aimu ei olnud. Peale trolli muidugi. Nii saaksime me rahus aru pidada ja väldiksime üksteisele otsajooksu. Lisas ta, sest sellises segaduses oli tõesti võimatu midagi teha või korraldada.

[Cliodna]

Vampiiritar (kes tegelikult ikka veel kõrtsis viibis) vaatas ehmunult ringi, aga oli tunne, nagu oleks keegi talle kori pähe tõmmanud.
Kes tule ära kustutas?
Ta tõusis laua tagant püsti, ajades sealjuures oma (õnneks tühja) veiniklaasi ümber ja see kukkus klirinal põrandale kildudeks.
Ta nägi peaaegu alati, ka siis, kui surelike jaoks tema ümber oli liiga pime, et ei näinud sõrmegi suhu pista, aga nüüd ei näinud ta. Kiirelt rahunes vampiiritar. Ta jäi ühele kohale seisma ja kuulatas. Vähemalt heli oli veel alles, kuigi pimedus oli hoone vallutanud. Naine lükkas eemale kellegi, kes talle otsa oli koperdanud ja susises vaikselt, nagu vihane kass.
Mida paganat me edasi teeme? küsis ta, kuigi teadis, et keegi talle niikuinii ei vasta.

[Die]

Trolli? Siin on VEEL mõni troll??

Pansy teeb suuri silmi...ning mõistab siis, et keegi ei näe neid niikuinii. Igatahes on silmad suured ja sinised.

Vampiiri häält ta kuuleb ja hoiab igaksjuhuks hunti käeulatuses.

Eee....see tuli lihtsalt nagu LÄKS ära. Mina ei tea. Ja ma ei tea, mis me pihta hakkame. Aga see sinu idee on hea, Felico.

Pansy üritab sinnakanti kiigata, kus Felico enamvähem nagu olema peaks.

Sa ürita siin kamina ees laud leida. Mina ja Dan ja mu hunt oleme siin.

[Ghostwizard]

Mustsulg lendab kõrtsi pole ja näeb, et mida kõigi põrgute nimel... igastahes lendleb ta vaikselt ühest ülemisest luugist sisse. Pimedus ei häiri teda, pigem isegi lohutab. ta lendab läbi Kõrtsi ja maandub hundi ligi. Neab pisut, et Cairdan taas kuhugi kadunud on ja isegi ei vasta ning lausub: Kronk, teate kõige targem on kui paigal püsite... kronk... vähemasti ei ole muhke ega mingeid luumurde, kui väga hullusti peaks kukkuma. Kronk.

[elavsurm]

Nojah, eks see on siis midagi muud rasket ja kõva, mis mille peale kukkus. Vahest kapp või midagi. Siin on ju ikkagi pime ja trolli pealekukkumine oleks vähemalt niisama ebameeldiv. Ütleb felifo, kui talle meelde tuletatakse, et neil enam trolli ei olegi. Seejärel üritab ta võimalikult rahulikult ja ettevattlikult liikuda sinnapoole, kust ta hääli kuulis ja õnne läbi leiabki häälte omanikud üles. Nii on juba parem. Nüüd. Kas keegi on sellisest pimedusest midagi kuulnud?

[Die]

Pansy noogutab kronksuva hääle suunas. Ta ei ole üldse kindel, kas ta teada tahab, kes kõik VEEL siin pimeduses olla võiksid. *Kott peas* hakkab äärmiselt valgustava kõnekäänuna tunduma.

Kergendatud ohe, kui Felico kohale jõuab. Nii. Nüüd on nad vähemasti kolmekesi, see tähendab neljakesi pundis. Ja kuskil lähedal on see kahtlane vampiiriplika, ja siis selle maagi võimistandoligi ronk.

Eee...ei ole?

Kääbik on vägagi hirmul, aga üritab seda vapralt varjata. Nagu paladiinile kohane.

[Ghostwizard]

Kronk, üks tavaline pimeduseloits ja kõik paanikas... kronk, olgu noh, see et ta siisn nagu pool ilmastikunähtus on pole just tavaline.. kronk aga ikkagi.
Mustsulg tiirutab pisut lae all ja heidab pilgu kõrtsile, takseerides samas ka kogus seda pimedust mis seal sees istub. vampiiri märgates kronksatab ta veidralt, pool ärritunulty, pool kergendatult. Laskub viimaks kääbiku juurde.
Niisiis.. kronk, lihtsalt olge natuke aega paigal ja laske mul mõelda, see asi kas läheb üle või tuleb mõni teine lahendus leida, kronk. Neetud Cairdan... jälle ta ignoreerib mind... kronk, ega lkeegi teist maagias mingit haridust ei oma? Kronk.

[Die]

Eee.....jõuab Pansy venitada. Käsi kobab ronga järgi ja puutub paari sulge. Selge. Selle asukoht on siis ka enamvähem kindlaks tehtud. Aga pimeduseloits ja tavaline...ei tahaks uskuda. Kõhutunne on sihuke...kahtlasem.

No ma natuke ühte kui teist oskan. Ravida ja mõnda paha pilduda ja lepitusväge anda ja värki. Ma olen ikkagi paladiin.

[Olorin]

Heakene küll... hakkab Learevan pingsamalt mõtlema. Sellele peab olema loogiline selgitus. Või siis ebaloogiline selgitus. See on põhjustatud kas heast või kurjast tahtest. See on kas üks looduse imedest või siis inimese tehtu. Ah, nii ei jõua me kuhugile!
Haldja peas hakkavad keerlema mõtted ning ta hakkab enda ette pomisema nagu valjult mõeldes: Kas täielik päikesevarjutus? Ei, see ei seleta sugugi, miks kõik tuled kustusid. Teised tuled võis ju kustutada äkiline tuulehoog? Aga ei, nii tugevat tuult polnud ja ka praeguses tuulevaikuses ei suutnud ma isegi sädemeid tekitada. Kurja võluri töö? Jah, kõige loogilisem. Aga ei, ükski kuri (või hea) võlur, nõid, sorts, druiid või maag ei oskaks sellist maagiat, mis terve ilma valguseta jätab. Kunagi ammu, sadu või tuhandeid aastaid tagasi oli see ehk tõesti võimalik. Kuid äkki leidub siinkandis veel nii võimsaid maage...
Ta jätkab omaette arutlemist.

[Die]

Ummmmm....teeb Pansy. Aga miks keegi peaks. Ma mõtlen, et siis ta ei näeks ju ise kah. Ja mis sest üldse nagu kasu on?

Küsimus on ilmselgelt haldjale määratud.