Tervitused külastajatele!

[Cliodna]

Vampiiritar istus ikka veel laua taga, lõug käele toetatud.
Paanikaks pole põhjust. kinnitas ta endale, samalajal teiste juttu kuulates.
Jah. Ta oskas väheke võlukunsti. Vähemalt tulepalle oskas ta tekitada, kuigi see oli temaarust üks kergemaid loitse. Midagi keerukamat ta eriti ei osanud ja enamasti ei olnud ka vähimatgi vajadust ühtegi keerukamat loitsu sooritada.
Ei. Ta ei teadnud selle kandi ajaloost tuhkagi. Enamasti rändas ta ju mööda maad ringi ja tal ei olnud aega, ega tahdmist, uurida lähemalt kõigi nende kohtade kohta, kust ta läbi käis.
Ta kuulas hoolega, mida teised rääkisid, ise sõna sekka ütlemata. Selle asemel ta lihtsalt istus oma laua taga, lõug ühele käele toetatud ja teises käes terav pistoda. Ta hakkas selle pimedusega juba ära harjuma. See täitsa meeldis talle, kuigi siin pimeduses oli temaarust pisut liiga palju rahvast.

[Die]

Elav pimedus??? Pansy kuulab ja ei saa mitte möhhigi aru. Mis on oluliselt vähem, kui ta harilikult aru saab.

Felico käest ta parem lahti ei lase. Nii tundub kuidagi....ohutum. Või siis on jagatud hirm pool hirmu. Midagi sellist.

[Olorin]

Vaat seda minu vanemad mulle õpetasid: kui juhtub midagi imelikku, siis on see magia, kui juhtub midagi väga imelikku, siis on see needus. Aga see, et vares räägib pimedusega ei mahu mulle kudagi pähe. Learevan vajub mõtteisse, üritades leida ebaloogilist seletust, sest loogiline ei saa see kindlasti olla.
On ainult üks võimalus: tegu on veel tugevama needusega, kui needus, mille on teinud igiammustel aegadel ülivõimas võlur. Needus, seep see ongi! Needus ja muud ep midagi. Learevan hüppab püsti ja kuulutab oma avastust kõigile. Ma teadsin, et tegemist on needusega! Oligi aeg, et neli õllekannu ja klaas veini haldjale pähe hakkaksid.

[Die]

tsiribiribimmi, ütleb Pansy. Südamest. Harilikult ta ei kasuta vängemaid sõnu. See on üks nendest kordadest, mil ta seda teeb.

[elavsurm]

Nii ei jõua me mitte kuhugi. Aga äkki seisneb needus selles, et justnimelt meie ei näe mudagi. Meid on pimedaks löödud. Muidu on kõik nagu ikka. See oleks ju hulga lihtsam korraldada. Või nii ma vähemalt julgen arvata. Ütleb Felico välja mõtte, mis tal juba mõnda aega peas valminud on.
Ja kas keegi on juba mõelnud välja sõnad laulule "Viin on paha. Jäta maha"? lisas ta Saaks vahest needusest lahtil. Poovida ju võib. sest sellistes olukordades võivad kõige ebaloogilisemad võimalused õigeks osutuda.

[Die]

Eeee...saab kääbik jälle suu lahti. Ma pigem võtaks selle variandi, kus me üritame siit pimedusest jalga lasta. Ilusti hanereas või miskit. See peab ju kunagi ära lõppema. Peab ju!

[Cliodna]

Ma oleksin valmis siit kasvõi ilma nöörita ja üksinda ära minema. lausus vampiiritar, tõusis laua tagant püsti ja liikus umbkaudu ukse poole Ja seda ma kavatsengi praegu teha. Mul pole vaja siin kükitada. See koht on kahtlane.

[Die]

Aaaga palun, vastab Pansy. Ja mõtleb, et ehk ongi hea, kui vampiir esimesena läheb. Et noh, nagu skaut või nii, ja siis saab vast teada, et kas nii saab pimeda käest ära minna või mitte. Ja noh, juhul kui väljas peaks olema midagi koledat, siis...

Peale minevikujuhtumisi pole Pansy suhtumine vampiiridesse just kõige....humanistlikum.

[skeletondude]

Gorgul kes oli vahepeal magama jäänud kuulis millest räägiti(sest temasaugstel elukatel on eriline võime kuulda kõike mis räägitakse ta ümber kui ta magab)ning ütles:Eh,*ptui*tegu on vist needusega millest kardab mu rahvas isegi rääkida.Mnja sedaa olen ma näind.Aga mel kutsutaks seda surma needuseks kuna paljud mu hõimu liikmed on sele needuse ohvriteks sattund möh... jeh...öäääak*ja ta ta jäi magama

[Cliodna]

Vampiiritar turtsatas pahaselt ja tegi endale laudade vahelt teed, lükates sealjuures ilmselt paar inimest pikali, kompas hetke seina, kuni leidis enda arust ukse üles, tõmbas ukse lahti ja...
...lendas valju kolina saatel trepist alla keldrisse.

[Die]

Pansy, aru saanud, mida see kolin tähendab - sest keldriga tegid mitmed isikud tutvust siis, kui tema kord siia jõudis - pistab laginal naerma.

[elavsurm]

Järsku, nii kui kostus kääbikupreili naerulagin, oli valgus tagasi. Kui Felico silmad on jõudnud valgusega kohaneda, ja ta ise ennast veidi koguda, hakkab ta kõva häälega arutlema Võimalik, et see pimedus mingis mõttes toitus hirmust ja nõutusest, mis siin ruumis valitses. Peale seda aga, kui Pansy naerma hakkas, kaotas pimedus toidu ja lihtsalt kadus. Olles oma avastusega ilmselgelt rahul, vaatab felico kõrtsitoas ringi. Lauad on laiali, kõrtsikülastajad igaüks oma nurgas maas, ja kõrtsileti peal on suur piduroog. Felico pilgutab silmi, kuid piduroog ei kao kuhugi.
Jõudnud end veidi koguda kuulutab ta võidukalt Näedsa keegi on meile kingitusegi jätnud. Kes sellise pidusöögi saadab, ei saa ju vaenlane olla. Seepeale astub ta kindlal sammul toidu poole ja võtab ühe kanakoiva. Näete siin laual on ka kiri Jõuab ta öelda enne, kui võtab esimese suutäie. Peale seda lähevad ta silmad pahupidi, nagu transsis ja ta landeb põlvili.

[Die]

Pansy rõõmustab ja jõuab juba peaaegu kilkama hakata - paladiin võib ta ju olla, aga vahel lööb kääbikuveri ja noorus siiski välja - aga siis näeb ta Felicot kokku kukkumas.

Felico?

See ei kõla just eriti vapralt.

FELICO!? Vali hääleke, ja mitte sugugi ilma mitme noodi kasvava paanikata.

[Olorin]

Kõik teavad, et kuigi haldjad käituvad seltskonnas viisakalt ja tarbivad alkoholi mõõdukalt, siis üksi olles ei pea nad tihti piiri. Sellest omakorda tekivad neil igasugused luulud ja lollid mõtted kargavad pähe. Siis tahavad nad teha midagi legendaarset - näiteks küla rüüstava lohe tapmine ja printsessi päästmine lohekoopast. Tihti saavadki haldjad vägiteoga hakkama ja nii tekivadki legendid (need haldjad, kes hakkama ei saa, neist legende ei tule - neist tuleb kõhutäis lohele). Lohekoopast printsessi päästmine on hullumeelne ettevõtmine ja ühelegi kainele haldjale ei tule säärane lollus pähegi. Kuid vein ja õlu, viin ja viski mõjuvad haldjale halvasti; kui tegu on päkapikkude pruulitud õllega (mida haldjad austavad, kuigi välja ei öelda seda kunagi), siis on lugu veel hullem.

Pikajuukseline dan Learevan ei suutnud pilkases pimeduses paarile-kolmele-neljale kannule kangemale vastu panna ja istub nüüd maast ja ilmast jagamata ühes nurgas. Valgus paneb ta silmad valutama ja ta varjab neid mõnda aega. Kui ta need avab on segadus kõrtsis suur ja üks vähestest nägudest, mille ta suudab nimega kokku viia - Felico - langeb põlvili. Nojah, hakkab jälle pihta...

[Cliodna]

Aia... Vampiiritar tõusis püsti ja kuulis ülevalt naermist. See vihastas teda... Ta läks trepist üles ja valgus pimestas teda. Ta hüüatas ja kargas paar sammu tagasi, siis läks kõhklevalt kõrtsiruumi, käsi varjuks silmade ees hoides. Ta kannatas valgust, kuigi oli vampiir. See oli tänu tema kaelas olevale medaljonile. Mõnikümmend sekundit hiljem olid tema silmad valgusega harjunud. Ta jälgis Felicot.
Näib, et tegu on siiski vaenlasega, kui ta sellise pidusöögi saadab. lausus ta, muiates. Ta ei tundnud hetkel kaastunnet, ega paanikat, aga ta astus leti juurde ja vaatas sellel olevat kirja, ilma seda puutumata.