Postitas Bernard 3:46 2. Nov 2007
Oeh lee - see on juba teine äärmus - täielik fantaasia.
Need kõik on sinu oletused ja sinu nägemus. Sul puudub ABSOLUUTSELT igasugune võimalus seda kõike tõendada.
Autistil on vähemalt ette näidata leid, mille pealt ta enda eseme kopeeris.
(Puit meie pinnases ei säili, seega ei saa siin vanemad puitesemed üle mõnesaja aasta vanad olla - muinasajast pole seega juttugi. Ainus võimalus on merest puitasju leida aga seal on mehhaanilised vigastused harilikult nii suured et pisemad asjad kui laevanina ei säili samuti.
Muinasajast tänapäevani pole säilinud suuline pärimus. Eesti muistendid on uusaegne nähe - kuigi seal võib tõetera sees olla - ei saa seda interpoleerida muinasaega.)
---
Kuidagi on läinud nii, et olen võtnud enda klassikalisest väitluspositsioonist vastupidise hoiaku sinuga suheldes. Harilikult toonitan seda, et kujutlusel ja rollil on oluline osa taaskehastamise juures.
Asi selles, et ma ei poolda äärmusi. Autisti lähenemine on äärmuslik - kui kirjas pole/leitud pole siis polnud olemas. Sinu oma on sama äärmuslik - kui mina suudan välja mõelda, siis ju võis ka nii olla.
Mõlemad eksite.
Autistile: On asju mida pole võimalikki leida - aga mis sellest hoolimata võisid olemas olla.
Sulle: On väljamõeldisi mis ei vasta tõele, isegi kui nad võimalikud/tõepärased on - sest leiud (ainsad faktid ajaloos) ja muu materjal lükkavad need ümber.
Neist kahest erinevast äärmusest kokku pannes, peaks saama huvitava ja äärmiselt hariva tulemuse.
---
Anderson on OK kirjanik, kuigi mitte päris minu maitse. Arheoloogina loen tema raamatuid ja irvitan või raputan tihti pead. Polnud need asjad nii keerulised või suurejoonelised midagi. (Eks ma saan aru küll, et fäntäsi ja tuleb romantiseerida, aga kohati ta kahjuks üritab...)
Turviseid, mõõku, odaotsi jne. taoti tuhandete kaupa korraga. Ja kui veel sõda plaaniti siis pandi terved külad/linnad tööle - mainimatagi on selge, et enamik sellest oli kesise kvaliteediga ja eriti keegi ei viitsinud kaunistamisega suurt vaeva näha.
Kui huvi on siis soovitan kõige lähema ja kõige varasema aja uurimiseks Teutoonide ametiraamatuid (põhimõtteliselt raamatupidamisdokumendid) - seal pulkadena kirjas mitu tuhat kilpi/mõõka mingite kuude jooksul mingist linnast, mitusada tuhat ammunoolt/nööri/kaart jne. jne.
Täiesti kreisi kuidas suudeti 12ndal sajandil massprodutseerida asju.
Austusega, Allan Bernard /55 632 698/