Eesti muistne vabadusvõitlus ilukirjanduses

[Tamerlan]

Ma ei võta sõna sõna selles valdkonnas, mis puudutab raamatu rahvuspoliitilist tähendust - ideoloogiliselt mõjusad raamatud ei peagi tõsiasjadele vastama. Meie maarahva kirjanduslikud suurkujud, kelle poole alt üles üks eestlasest sulemees peaks vaatama, on üldse huvitavad: üks vaimuhaige, teine alkohoolik, kolmas kleptomaan jne., Eduard oli lihtsalt noor. Ma ei näe põhjust, mis sunniks mind heaks raamatuks hindama teost lihtsalt sellepärast, et see on esimene või et meil pole rohkem kirjanikke. Mis isenesest ei vähenda nende kirjanike tublidust ja väärtust meie ajaloos. Kuid ei pea tegema nende loodut ka paremaks kui see on.

Öeldakse, et ilma Armstrongita poleks meil ka rockmuusikat - tõenäoliselt oleks ikka, võib-olla kümme aastat hiljem kõigest. Kui pole ühte meest, tuleb teine. Samuti oleks üsnagi tõenäoliselt tulnud Bornhöhe asemel keegi teine - nišš oli ju olemas, vajadus oli, tema oli lihtsalt esimene.

Tõin välja sellise pisikese asjaolu, et lugejana ei pea ma "Tasujast" suuremat - ja raamatud on ju eelkõige lugemiseks. Kordan sedagi, et seitsmeteistkümneaastase nolgi kohta on see väga tubli saavutus. Samas ei pea ma ise suuremat sellest, mida samas vanuses kirjutasin - küllap Bornhöhegi kümme aastat hiljem pisut piinlikkust tundis oma noorpõlve kritselduste pärast. Inimestel on kombeks areneda.

Võrdlusena võib tuua 1883 aastal Poolas, Varssavi päevalehes Slowo järjejutuna ilmuma hakanud "Tule ja mõõgaga", Henryk Sienkiewicz autoriks. Aeg, millal kirjutati, on praktiliselt sama, poliitiline surve mitte kirjutada rahvusromantikat samuti olemas. Aga milline vahe on kvaliteedis!

Bornhöhe on näide pastlamehest, kes murdis end intellektuaalide hulka - ränga töö ja vaevaga - saades meie rahva üheks tuntumaks autoriks. Aga see ei tähenda, et tema raamatud seepärast veel minu isikliku maitse jaoks midagi väga head oleksid.

[Mutabor]

[tank]

aga tuleksime nüüd kinokunsti juurde.
nimetage filme, mis räägivad eesti muistsest vabadusvõitlusest või on sellega lähedalt seotud.

"Malevat" me teame kõik, eksole

[Sisalik]

Algteemakohast lugemist:

1. K. A. Hindrey "Urmas ja Merike"


2. A. Mälk "Läänemere isandad"


(huvitav taustalugemine)
(huvitav taustalugemine)

3. A. Kalmus "Jumalad lahkuvad maalt"



(huvitav taustalugemine)

4. M. Metsanurk "Ümera jõel"


Raamatusarja "Eesti lugu" kohta tervikuna:


Ed. Laaman "Eesti muinasusust ja kultuuri lähtekohtadest", artiklis ka romaanide "Urmas ja Merike" ning "Ümera jõel" analüüs:


M. Sillaots "Positiivsuse-probleemist eesti iseseisvusaegses romaanis", artiklis on lühidalt peatutud ka 1935.-1936.a. ilmunud 12 lähemat või kaugemat minevikku käsitlenud romaanil:


R. Taagepera "Pürrosevõidud eesti ajaloos", sisaldab ka arvamust Läänemere viikingite teemal:


Arutluseks ja leebelt väljendudes... kallutatud taustalugemiseks:
P. Valk "Eestlaste suhtumisest ristiusku"

ja Patriarh Aleksius II "Õigeusu levimine Baltimaades"

Objektiivne huviline ei piira ennast allikate valikul isiklikust kindlapiirilisest arvamusest lähtuvalt, eksole?