Alles hiljuti õnnestus mul ühel tuttaval sabast (või oli see pats?) kinni saada ja ta vaikselt õpetab mind ratsutama. täitsa tore on, iga trenn on elamus omette. Ja hobuse seljast alla kukkuda polegi nii hirmus.
Ainult natuke ebameeldiv oli vihmase ilmaga ennast poriloigust üles upitada, peale seda kui hobune elektrikarjuse otsa astus ja jooksu pani...
Aga praegu on see hobune haige