Postitas uuk 20:00 6. Okt 2003
Pimedusest esileastuv Sõjatihane köhatab ning teatab tähtsalt, "Muide minu vanaisa-isa töötas, siis kui ta vanaks ja jõuetuks jäi, tsirkuses mõõganeelajana. Väga partiootlikult meelestatud tihane oli. Moraal oli tal kah tugev. Mõõka ei kartnud. Sellesse ka lõpuks suri. Kahju, hea tihane oli, selline südika hingega. Mu nime esimene pool, noh see Metsik, on tema auks ja mälestuseks."
Lind vaatab otse prozhektorisse nii, et silm ka ei pilgu, "Ei, see esinemise värk on mul veres. Kooriklooma Kummitusega saaks pappi ka priskelt kokkuajada. Tõepoolest, mis tast tühjast ikka pühitsetud puhta veega nuhelda. Kui harjutaks sellise läbi rõnga hüppama. Nagu tiigri. Möirates. Vat see juba oleks midagi! Lastele ja nõrganärvilistele ma muidugi ei soovita.".
Pucca ja Garu on absoluutsed lemmikud.