Sõjatihane rüüstab ja raadab Kooriklooma kallal, ise üleni verine juba, "Ei oota me siin mingit poolt päeva. Rauda tuleb taguda niikaua kui see kuum on ning Kooriklooma seni kuni ta bänni saab. Pärast võtame silmakirjateenritest larparid ka ette ja pärast..."
Hingeldab natuke ja kiskudes nokaga raevukalt kooriku kallal lisab urisedes, " Ära muretse vaenlase ikka leiab. Sinuga, kulak, lõpetame ära siis vaatame edasi."
"ENNE paiknes siin minu tekstide vahel Krabilise sõnavõtt. Vabandas ja vingerdas nagu oskas - uss selline."
Metsik Sõjatihane hüppab Zoidbergi haual, vaht nokanurgast tilkumas, "Maatasa tallame selle kalmu siin. Ei jäta märki ka maamuna peale sihukesest kahjurist" Paiskab hauakivi kummuli, nimega allapoole, ronib selle otsa ning küsib verd täis valgunud silmade särades "KES ON JÄRGMINE". Üleüldine õõvastav vaikus laotub lahinguväljale.