Kage võttis teema kokku ja sellega näib väitlus olemise üle olevat ammendunud.
Omalt poolt kokuvõtteks veel, et minu poolt interpreteeritud seisukohast lähtudes käsitleti objekti 'asjana iseeneses'.
Praktilisest seisukohast lähtudes vaadeldi objekti konkreetses aeg-ruumilises taustsüsteemis.
Esimesel juhul ei saanud objekti 'mitte olla', sest 'jätkuv' või 'kestev' on objekt ise ja vaatlusel tulevad arvesse vaid need aeg-ruumi osad, milles objekt 'on'.
Teisel juhul on 'jätkuv' aeg-ruum ning objekt saab nii 'olla' kui 'mitte olla'
Et minu jaoks oli kogu teema lihtsalt lõbupakkuv mõttegümnastika siis söandan siinkohal hüpata teise äärmusesse:
Küsimus:
Kas õun 'on'?
Eeldused:
1. Aeg-ruumis saab õun nii 'olla' kui 'mitte olla';
2. Õuna 'olemisel' on algus ja lõpp;
3. Aeg-ruum on lõputu.
Tõestus:
Lähtudes eeldustest 1. ja 2. - õun 'on' kindlas ruumipunktis teatud mõõdetava aja (a) jooksul. Ta võib selles ruumipunktis olla rohkem kui üks kord, ehk õuna 'olemist' kirjeldab summa a+a+...+a=A. A on mõõdetav suurus ja omab seega reaalarvulist väärtust.
Lähtudes eeldusest 3. - aeg-ruumi kestus (O) on lõpmatu.
Tulenevalt eelnevast O-A=lõpmatus; O+A=lõpmatus; -> O-A=O+A -> A=0
Järeldus:
Lähtudest statistilisest tõenäosusest - õuna 'ei ole'