Y kromosoom kohustab

[Krafinna]

[Bernard]

[Inxu]

[Bernard]

KÕIK mehe unustavad, ja ÜKSKI naine ei unusta???

Oh igandlikku mõtlemist ja stereotüüpe. (muus osas on sul õigus)

[Inxu]

Ah eks naisi ole igasuguseid. Mina olen ausalt ka oma mehe sünnipäeva õigel päeval ära unustanud - kuigi mul oli isegi kingitus varem valmis varutud.
Aga siiski selliste pisiasjade tähtsuse märkamist ja nendest hoolimist olen pigem täheldanud naiste hulgas. Selliste asjade, nagu üks hommikul teisele valmis tehtud kohvi lihtsalt hoolimise märgiks - küll seda on hea saada ja ukselt antud lahkumissuudlus, mille ärajäämise puhul võib terve päev olla tunne et kõik on nässus.
Võib olla tuleneb see sellest, et naised selliseid asju ise rohkem tähtsustavad, et nad ka märkavad ja teevad neid rohkem. Ühe tavalise keskmise mehe jaoks ilmselt üks ära jäänud lahkumissuudlus päeva nässu küll ei keera - ma arvan.

[Bernard]

Sõltub mehest

[Tamerlan]

Ikkagi mainiti siin korduvalt võrdsust või vähemalt selle printsiipi.
See on illusioon ja meeltepett, võrdsust pole olemas.

Ja kas keegi tõi meestele nende aastatuhandeid kestnud valitsemisperioodi ja "rõhumisepohhi" hõbekandikul kätte?

[Tuust]

osta osta maania on haige...pigem tee ise või ära tee üldse
poest võib ju igast jama ka ise osta
oluline on kuidas midagi antakse...mis väärtus tuleb asjaga kaasa mitte see asi mida saad ise

mulle näiteks meeldib ka teha kinke...suvalisi...suvalisel hetkel...lihtsalt et rõõmustada
ja kui rõõmus ma siis ise olen kui olen saand asja üle anda ja teine on õnnelik

sellega ma olen küll nõus et meestelt oodatakse paratamatult rohkem...mis pole tegelt üldse ilus...
inimese soost ei tohik ju oleneda kui palju ja mis pühadel või mittepühadel väike meelespidamine auks võib saada

[hoarmurath]

Oeh.

Minu meelest on see naistepäev, jõulud ja kõik muud x ja n pühad mõttetud. Kinke eriti ise ei tee, sest ei oska ja pole kingiinimene. Eks mulle neid saada meeldib, aga elan ka ilma ära.

Ja sellest rõhumisepohhist ja teenevõlast ärme parem räägi, muidu kujuneb jälle sopa ja sita loopimiseks.

Lisaks veel selle, et sünnipäev on tõsiselt see üks päev, kus teist inimest võiks ikkagi meeles pidada.

[Die]

Võta sa kinni. Inimesed on umbestäpselt nii võrdsed, kui võrdseks nad end ise mõtlevad.

Sõbrad on mul alati olemas. Lambist võin kinke ka teha. Või pigem - olemas olla, kui mind vaja on.

Sihukestele, kes korra aastas sünnipäeval või sõbrapäeval vms avastavad, et ma olemas olen, tahaks lõuga anda. Stiilis, et kus te siiani olite?

Ühesõnaga, arvamus läheb üpris kuhugi sinna Allani kanti.

Kingitusi teha sellepärast, et PEAB ja ühiskond nõuab - pullikaka. Ei taha isegi tähtpäevi pidada, kui need enesele midagi ei tähenda.

[Shadow]

[Yrgnaine]

[vanakaru]

kui veel noor ma olin -- pärast eüe lõppu jäi taskusse lisaks suurele rahale (sajased) ka pisemaid -- need panime sõbraga kokku ja ostsime ühe eidekese kõik roosid --ja siis läksime mööda tänavat ja kinkisime neid kaunikujulistele tüdruklastele
vat tegelikult peaks ütlema et proovisime kinkida sest 3/4 neist jooksis kabjaplaginaga meie eest minema
see oli veel see aeg kui ma ei olnud suur paks ja kole vaid noor ja mmmm nuu nuu päris kena
seega kinkimine on üks raske ülesanne
aga jah kohustuslikud kaubanduspühad on nõme

[Inxu]

Ja kui me oleme juba nii tähelepanunäljas, et säärase pähe ku... vastu võtame siis ON midagi valesti.
...
Selle kohta tahaks öelda, et ongi midagi valesti. Aga paraku väga paljud inimsed ongi tähelepanunäljas sellessinases maailmas, kus valdav osa tegeleb vaid endaga ja teisi enda kõrval märkab niipalju kui neist kasu võiks olla.
Loomulikult ei ole kõik inimesed sellised (et mitte jälle üldistamise pärast pahandada saada). Ja loomulikult saab selle tähelepanu ja tunnustusvajaduse nälja ka muul moel realiseerida - kes rabab tööl ennast rihmaks, et pähe patsutatud saada ja kes õpib koolis lisaks targaks saamise soovile hästi ka ikkagi sellepärast, et pagana hea tunne on olla parim või vähemalt üks parimate seast...

Aga kui inimesed ongi tähelepanunäljas, mis siis teha? Öelda, et olete haledad ja häbenege nurgas?

Muuseas tahan siia juurde ääremärkusena öelda, et suurem osa meeste töödest on sellised, mis kulmineeruvad mingi resultaadiga - vähemalt võid ise endale pähe patsutada ja öelda, et näe kena asja sain valmis. Saad või ennast ise tunnustada.
Traditsiooniline laste kasvatamine ja kodutööd paraku sellist resultaati ei anna. Laste kasvatamise puhul on alles aastate pärast näha kui hästi/kehvasti see töö tehtud sai ja sellest jääb inimlikult lihtsalt väheks korra elus tunnustust saada. Samuti on kodutöödega - nõud saavad uuesti mustaks, toad lähevad uuesti segamini.
Ja siis ongi tunne, et keegi ei märka, keegi ei hooli, keegi ei tunnusta - seda igapäevast hoolega tegemist - millega nt koduperenaise päevad ongi täidetud.
Ja kui siis mees saadetakse sanatooriumi kui firma parim töötaja - aga kodus sina ikka toimetad lapsega ja pesed oma põrandaid, mis jälle mustaks saavad ja teed süüa, mis ära süüakse... ja keegi siis ei märka isegi siis sulle lilli tuua, kui kõigile teistele (olgu või käsu korras) tuuakse - siis on mõru pill kurgus ikka küll.
Siis teinekord ongi see pool vägisi toodud lill, millest läbi tungiva tählepanuvajaduse saab enesepettust kasutades osagi sellest vajadusest leevendatud. No ja mis sellest et suurem osa asja juures on enesepettusel, kui see inimesel edasi elamiseks uut indu annab.

Osake panna ennast nende olukorda, kes ei ole nii iseseisvad ning sõltumatud, et nad teiste tunnustust ja tähelepanu ei vaja ja nii armastatud, et nad tunnevad seda armastust niigi iga päev läbi erinevate suurte ja väikeste tegude. Paljudele on teinekord lausa karjuvalt vaja midagi väikestki millele oma enesepettus rajada, ilma selleta oleks hoopis kurb.
Seda muidugi võimendab veelgi ühiskonna surve. Olen isegi mõne korra elus seda survet tundnud, kuigi sain sellest väga hästi ka aru. Ja see ei aita, et mõistusega saad aru, et nõme on nii tunda - aga natuke hapu on ikkagi. Õnneks olen nii "nõrk" olnud vaid mõned korrad elus

[Die]

Tia. Ei tunne end hirmus tublina ja toreda ja nii edasi'na, ja armastust ka iga päev üle ei voola, aga kurask, enesepettust kah ei taha. Liiga läbinähtav.

Parem istun ilma.