soome keeles öeldakse libahundi kohta ihmissusi ja vironsusi, st 'inimhunt' ja justkui 'Viru susi' või 'maasusi' või 'Eesti hunt' (ehstnisches Hund ), kui soovite.
kui nyyd seda virusutt folkloristi pilguga vaadata, siis torkab silma see, et kõik halb tuleb võõraste juurest. nagu Väinämöinen oma tapetud karule pyydis selgeks teha, tapsid selle karu hoopis keskid muud, laplased näiteks, ja yldse oli see oda kah kaugel tehtud ja lõppeks on kõik ikkagi oda syy. nii et Väinämöinen pole milleski syydi. ja, nagu me kõik teame, on mustlastel kuri silm ja nad oskavad viimne kui yks inimestele ennustada ja neid ära needa. ja juudid tahavad kogu maailma yle võtta. mehhanism on sama: kõik halb projitseeritakse "omade" hulgast võõraste hulka. Vormsis ja Noarootsis on räägitud lugusid Hiiumaalt tulnud libahuntidest. aga et Vormsi või Noarootsi rootslased libahundiks käiksid, kus sa sellega. ikka tulevad ja ujuvad Hiiumaalt. samamoodi syydistavad soomlased selles virulasi.
aga kui nyyd etymoloogi pilguga seda vironsusi-sõna vaadata, siis on seda seostatud kahe asjaga. kõigepealt on ta liitsõnana peaaegu nagu saksa Werwolf või inglise werewolf (kahjuks ma mingeid alamsaksa või gooti vorme ei tea, ega oska ytelda, kuidas see sõna germaani algkeeles lingvistide arvates välja näeb), nii et võib arvata, et germaani liba-tähenduslik eesliide on selles sõnas laenatud ja näha, aga selle tähendus unustatud ja hiljem Virumaa ja Maavallaga seotud. et algupäraselt ikkagi sama mis eesti libahunt.
häälikulooliselt olla tõenäolisem seletus, et see viro seal alguses on pigem balti algupära, vrd leedu vyras, läti vīrs. nii et ikkagi sama kui soome teine ja levinum sõna ihmissusi.