Tervitused külastajatele!

[Miriel]

Miriel on äkilisest tähelepanust natuke segaduses, kuid kogub end kiiresti...
Meeleldi... ma tunnen end selliste inimeste seltsis natuke ebamugavalt, kes tahavad, et ma oleks miski mis ma ei ole... või pigem, et ma ei oleks see kes ma olen...
Näidake teed ja ma järgnen... lausub Miriel püsti tõustes.

[Sharker]

... samal ajal, kui kummalised olendid mööduvad pisikesest mehikesest, silmitseb see oma näidikuid ja muid vidinaid randmel.. pobiseb midagi omaette
Vaatab siis ringi ning näeb kuis Gavrie piibule tuld läidab, tatsab siis rõõmsalt tema poole, ise juba kedagi teist uurivalt silmitsedes.. naljakas tiivuline sarvedega olend jõuab ta neid sõnu lausudes juba piipu popsiva mehe juurde.. vaatab siis kaminasse, leegid peegelduvad ta suurtelt silmadelt tuli... te kasutate siin tuld, engergia saamiseks vaatavad küsivad silmad Gavrie poole... nojah.. oki vaatame mida kõrtsmik oskab öelda nende varuosade kohta

[ohpuu]

just, tuld tarvitame. tuli on kõige elu algus, ytleb Narandur oma lauast.

[kage]

[Cygnus]

tundmatu juhatab mirieli oma laua juurde.. istub.. valab ühte klaasi vodkat ja lükkab selle neiu suunas.. valab teise klaasi punast veini.. maitseb.. sobib.. nii.. ma saan aru, et sul on igav.. järsku võiks selle vastu midagi ette võtta.. näiteks paar kaklust korraldada, kõrtsi maha põletada, maage narritada, ahjupealne märjaks kasta.. peaasi, et tekiks kaos.. ja vaatab küsivalt mirieli otsa..

[Miriel]

Miriel kummutab klaasi ja lükkab selle uuesti täitmist ootama...
Sa vist loed mu mõtteid... millest me alustame ja millises järjekorras me need täide viime... luigi ma arvan, et kõrtsi põletamine oleks mõtekas viimaseks jätta... muidu on ju kogu lõbu otsas...

[kage]

Ergo võtab vaikselt ühe tequilashoti ja timmib natuke enda kõrvade kuuldetundlikkust. Kuuldes, et ainuke hetkel huvipakkuvam jutuajamine toimub Mirieli ja ühe tundmatu vahel, suunab ta põhitähelepanu sinna ja kuulab/vaatab vahel ka muud kõrtsis toimuvat. Samas, häiritud hetkel mõttetuna tunduvast fraasist ahjupealne märjaks kasta, üritab kiigata sinna, et kindlaks teha kas seal on kedagi/midagi mis väärib märjakskastmist. Märgates seal liikumatut, seega arvatavasti magavat, väikest kogu, kehitab ta õlgu. Noh, kui ahjalused on olemas, eks siis ole ka ahjupealsed, ja jätkab kuulamist/vaatamist.

[Ghostwizard]

Kogu on kogu aja toimuvat kapuutsi alt jälginud, ootamatult kuuleb ta juttu tulest ja on ootamatult kõnelejate juures.

Seega, te väidate et tuli on kõige alus. huvitav teooria...

[YnX]

Gavrie vaatab piipu tõmmates ahju...: "tuld peame me austama... tuld ja vett ning exib härra kes ytles, et me tuld kasutame, me ju üksnes kartlikult palume temalt teeneid, tuues ohvreid, et ta meie juures püsiks. Vastutasuks saame sooja... saame oma toidu valmistatud, aga püüa vaid kasvõi korra leeki narrida, temaga mängida, hooletusse jätta - ning ei andesta tema sulle. Sa võid küll leegi summutada, aga ega see ei tähenda, et oled tulest võitu saanud. Ta oli enne meid ja jääb ka siis kui kõik muu elav maa pinnalt pühitud saab... igavesti"
Nüüd, sooja tule ääres olles tunneb Gavrie kui väsinud ta tegelikult on. Ohates vajub ta seina najale ning tõmbab sügava mahvi piibust. Hajameelselt, silmad poolkinni sõnab ta seejärel: "olete te märganud, et tulele silma vaadates... on väga raske valetada, temast õhkub sama tunnet, mis ema süles istudes..."
Kuna mees tajub nii mõndagi veidrat pilku selle jutujora peale tema suunas pöördumas, libiseb ta tasapisi teist paika otsima. Magada oleks hädasti tarvis, mõtleb nartsudes noormees, juba hakkavadki veidrad mõtted peas keerlema... oehh. Siis tuleb talle meelde Taibu. Kus too väikemees on siis? Siinsamas.
"Ah jaa... õigus, sinu varuosade asi. Tead ma arvan, et kõrtsmik meid eriti aidata ei oska, parem...", vaatav Gavrie suitsuses ruumis natuke ringi :"...parem ...uurime vast esmalt, ehk on siin mõnd abivalmis võlumeest" ning jätkab pomisedes poolsosinal :"mitte, et ma neid maagihakatisi usaldaks, aga muud valikut sul vist ei ole on mul tunne"

[Darka]

..

[necromancer]

Laua alt tõuseb käsi: Pole ju kahtlust, et kõige aluseks on Piiritus!

Ja nekromant jätkab lahkamisprotsessi, aeg-ajalt kõrtsikassile tükikesi loopides.

[Ghostwizard]

Kogu, kes on jutuajamise sekkunud märkab, et rahvas tõmbub tema juurest eemale ja tõmbab külma enda ümber kokku ja sekkub juba pikemalt arutlusse:

Jah tuli, nii elu andev kui võttev, nii loov kui hävitav. Ma olen näinud kuidas pooleldi külmunud rändurid hädise lõkke ümber istuvad püüdes talveööd üle elada ja ma olen ka näinud kuidas leegid hävitavad terveid linnu. Olen tulekeradega vaenlasi hävitanud ja samas ka nii teisi kaitsnud...

[necromancer]

Laua alt on kuulda ohatust:
Oeh. Kuidas saab tuli olla millegi aluseks...või loojaks-võtjaks??? Miks keegi ei mõtle jääkarudele, lindudele... ja kogu veealusele maailmale... tuli on põhiliselt vaid labane inimeste tööriist ja relv. Looduses vaid komamärk. Piiritus on see, millest peaksime lähtuma. Ja kui kellegi mõistus on siin kõrtsimelus piisavalt ära rikutud, siis seletuseks...piiritus ehk piiride puudumine. Piiride puudumine kõigis mõõtmetes...

Kõne keskel tõusis taaskorda ka käsi ja langedes näpsas laualt peotäie pähkleid... osad kaussi jäänüd pähklid said natuke veriseks...

[kage]

[Oberon]