Ei, ikka lahjad voodialused on teil siin.
Minu aseme all, kohe vaiba ja põranda järel, on advokaadid.
Saate aru, elusad advokaadid. Mõnikord ma kuulen nende juttu.
Ning juba ette ütlen ära ka muud olulised asjaolud ja tõed:
- laua all on tavaliselt jalad (minu enda ja laua omad,
oma omad võivad teinekord sattuda ka tooli alla)
- maja ees on tänav (kumbki ei kuulu mulle, kahjuks)
- aknast välja vaadates paistab õue ja siis jällegi mulle endale tuppa
- ma ei suuda uskuda seda, mida näen peeglist (on ikka äärmiselt
vähetõenäoline, et maailmal on niimoodi vedanud)
- ma ei tea, mis toimub mu seljataga (ja seda sellisel harilikul ja
lihtsal põhjusel, et ma kas ei näe sinna või ei mäleta seda)
- reeglina paikneb ukse taga teine ruum
- erinevates taskutes on erinevad asjad, ajuti hoiavad inimesed seal
oma käsi.
- mulle meeldib toormoos
- ma olen keskealine heteroseksuaalne meesterahavas (et kui kedagi
peaks huvitama, mis toimub mu pea sees ja mida ma unes näen)
- vanainimesed on toredad
- naisterahvad pole mitte ainult toredad vaid ka ilusad
- tegelikult on maailm lõpmatusse ulatuv tasapind (jutud kerast on
juutide ja vabamüürlaste ning nendega igipõlist võitlust pidava
dr Zoidbergi fantaasia)
- jumal on olemas
- käe peal on karvad
- hing ei ole surematu
- jne