Kõrvalepõige keskaja sõjakunsti taktikasse

[veiko100]

[Tauron]

[Udutont]

[veiko100]

Ei, mulle ei meeldi mõelda, et Karl oli superkunn! Kuid Hispaania sõjakäiguga on selline lugu, et Karl ei olnud tõesti ise sellel sõjakäigul kaasas, vaid saatis sinna mingi sõjasalga. Kuid kuna poliitilist olukorda oli araablaste hämamise tõttu valesti mõistetud, siis kutsus (või tulid ise, ei mäleta enam täpselt) keisri sõjasalgad tagasi. Üks neist, mille juht oli Ronald, sattus tagasiteel kohalike (kristlastest!) baski mägilaste varitsuse otsa ja purustati seetõttu. Et asi oleks seekord korrektne, siis allikas on pruunide kaantega raamat Karl Suurest, mida võite leida igast raamatukogust ja mille pealkiri on "Karl Suur"

[arlis]

[vanessa]

[Udutont]

[vanessa]

Ei, mina mitte. Ei hakka võõraid sulgi omastama.

[Sorontur]

[Surnumanaja]

Selline küsimus: Millist relva sai keskaja suurtes lahingutes kaugemalt kasutada, kas ambu või vibu? ENE ütleb, et liitvibuga saab lennutada noolt kuni 900 meetri kaugusele. Samas internetis ammu kohta kirjutatud lehekülgedel surfates lugesin, et suured ammud olid suurema laskeulatusega, kui võimsaimadki vibud. Kas tõesti saab ammuga nottida vastaseid kilomeetri kauguselt? (Ammu laskekauguse üleolekut vibu omast väidab ju ka meie armas kolmanda väljalaske PHB (kuigi seal on suure ammu laskeulatuseks umbes 360 m) ). Ei pea siinkohal silmas tohutuid ballistasid, vaid ikka ambe, mida üks mees kaasas kanda, vinnastada ja lasta suudab.

[Karmus]

[azrael]

[Udutont]

[turmakoll]

[Toomas H]

taktika kohalt soovitaks ka Sun Zi raamatut[/quote]

puhtalt terminoloogilisest seisukohast lähtudes, vaidleks vastu. Sun Zi raaamat on eelkõige strateegiline sõjapidamine. Kõik need aspektid, mida üleelmises postituses mainiti. Lahingutaktikast on seal vähe juttu. Lahingurividest ja maastiku kasutusest ta räägib natuke, aga ma ütleks, et minimaalselt. Vaielge mulle vastu kui ma eksin, sest eriti ma sellesse raamatusse süvenenud ei ole:)
Kuigi pole ühtegi lahingut oma silmaga näinud, nõustun nendega, kes ütlevad, et tänapäeva mõistes oli taktika kasutamine "vanal ajal" suhteliselt minimaalne. Mitte isegi selle pärast, et väejuhid oleks olnud ebakompetentsed, vaid sellepärast, et neil polnud "vahendeid", millega opereerida. Kui ikka massi peale saatmine on kõige õigem lahendus, siis mis teha. Ei hakka mingit keemiat aretama. Loomulikult ka see on teoreetiliselt taktika, aga ikkagi, keerukuse mõistes tundub vana aja lahingupidamine köki-möki olevat.