Postitas ohpuu 9:35 9. Aug 2004
kas ja kus mingit "kostyymi" või riiet kanda, sõltub riidest endast. kuidas ta välja näeb, kas on korralikult tehtud ja kuidas suhestub praeguse yldriidemoega (sellega, mida rahvas tegelikult kannavad). ja yldsegi mitte sellest, kas seda kõlbab larbil tarvitada või mitte.
pohvrite pideval kaasasvedamisel ei näe ma tõesti mingit sygavat mõtet, ega ka terasest mõõkade tänaval kandmisel. ega ka rõngassärgi kandmisel.
ise kannan vahel linast hamet, yks on mul setu lõikega ja teine muinasaegse lõikega, vööle peab mõlemal siduma mingisuguse vöö (eelistan kirivöid) ja rinna pealt peab sõlega kinnitama (mul on valida kahe suurema rauast hoburaudsõle ja yhe väiksema hõbesõle vahel). seda põhiliselt temaatilistel yritustel: tantsukluppi lausa selga ei pane, kyll aga igasugu festivalidele (Baltica, folk jms) ja setu yritustele, isegi kui ma seal lava peale astuma ei pea, vaid tavaline vaataja või siis ajakirjanik olen.
yhelt poolt on see justnagu-rahvariie ja teiselt poolt ysna mugav kanda, nii et võib seljas kanda hommikust õhtuni, ilma et peaks muudkui aga riideid vahetama jooksma, nagu keerulisemate rahvariidekomplektide kandjad pidevalt teevad (võibolla seepärast, et nad pole harjunud omi piduriideid pikemalt kandma, vaid ainult lava peal ja esinemiseks? mulle tundub see kyll kummaline. laplased kannavad omi uhkeid rahvariideid ka peale peo "ametliku osa" lõppu, isegi kui on joomaks läinud. lätlased vist kah.)
kogu aeg kannan see-eest paremal puusal pussnuga. kontoris ja suurte linnade tänavatel tavaliselt sellist väga dekoratiivse tupe ja peaga nuga, mille tera on ysna lyhike (aga sobib võimatute plastpakendite avamiseks, leiva, nööri jms lõikamiseks, mis igapäevaselt ette tuleb). aga siiski võib see tunduda kummastav inimestele, kes ise nuga vööl ei kanna ja muid ehteid kah mitte.
naisterahvastele lubavad tänased yldised kombed rohkem vabadust igasugu riiete kandmisel kui meesterahvastele. kui kleit või hame või seelik juhtub olema rahvariide, keskaegse riide, muinasaegse riide moodi, siis ei pruugi ta yldkultuuris eriti kummaline tunduda, võibolla läheb lihtsalt kõigi nende India jm eksootiliste riiete ritta "tavaliste" inimeste meelest. samuti tean mitut inimest, kes kannavad mingeid setu ehteid või muid hõbeehteid mingite tavaliste tänapäevaste õhtumaiste igapäevariiete juures. korra poolpidulikult musta kandes ei jäänud mul endal kiiruga muud yle, kui panna musta triiksärgi kadunud ylemise nööbi asemele väike hõbedane vitssõlg (diameeter poolteist sentimeetrit), selline, milliseid tehakse kyllap arheoloogilise malli järgi Läti-Võnnus ja myyakse Riiaski, paar latti maksavad.
paaris väikeses Tartu seltskonnas on moodi läinud linased särgid-kleidid-hamed, mis võivad lõike poolest olla uuemad ja vanemad, mõni kõlbaks paari aastasaja taguseks heinariideks kah kenasti. sellise peal võib kanda kirivööd või kõlavööd, aga ei pruugi; mõnda peab sõlega kinnitama ja mõnda mitte. kyllalt praktilised ja mugavad riided ja nendega võiks larbile kah minna. aga piduriideks või täieliku piduliku rahvariidekomplekti asemele nad kyll ei kõlba (presidendi vastuvõtule ei lähe, aga pärimusmuusikayritusel näed kyll kohaselt uhke välja või siis maausu pyhal, kus ongi kombeks valget puhast linast kanda).