Üldiselt naudin torme. Eriti toredad on äiksetormid
Loodus tegi oma töö, ammu on teada, et need rannikualad, mis nüüd kõige rohkem kahjustada said, suurte tormide ajal üle uputatakse.Aga jah,nii hullu muidugi ei oodatud...
Tormi öö möödus rahutult, sest väljas käisid paugud [ arvatavasti olid need eterniidi plaadid, mis puuriidalt ära olid lennanud ja kompostikasti kinnine klaan, mis oli lahti murdunud ja minema lennanud] Samuti võisin oma voodist imetleda elektrijuhtmete sädemete pildumist. Peale selle, täpselt minu toa kohale on kaldus vana, alt mädanenud kask, mis hirmuäratavalt kõikus ja kriiksus. Teise kase murdis eelmine aasta keerus torm maha ja möödus napilt majast, murdes majakõrval karvava ploomipuu oksa alla ja metsas paar mehist kuuske koos juurte ja mullalahmakaga, mille küljes veel väiksema puud karvasid....
Hommikul sai mindud veel matustele ja matuse rongkäik sõitis kahtlaselt teekohal rippuvate elektri traatide alt läbi Tartu poole....teel olid elektri postid ja puud maas, samuti Tartus oli ootepaviljon laiali lennanud , rääkimata prügikastidest. Matustel puhus vinge tuul ja lörtsi tuiskas näkku, kirstu tahtis kohati ära viia, aga see ei takistanud jutlust, kuigi inimesed olid väga ära külmunud ja puud ragisesid kahtlaselt peakohal
Eilset tormi, küll tormiks ei nimetaks....kui välja jätta tore bussi ootamine, kui peakohal lööb traate kokku ja majade varjust välja tulles, tuul jalust tahab niita....
Vool päris ära ei käinud aga kõikus jubedalt, arvutit ei julgenud sisse panna.. Pool linna on ikka veel pime, tänavavalgustused ei põle ja üksi on pimedas kõhe minna, üks linna kodanik oleks peaaegu boffriga saanud kui pimedas vastu tuli
Kahju on Pärnakatest, tädi oli hämmastunud, kui koju sõitis [Otepäält Pärnu kulus 5 h] ja nägi ootepaviljoni ja telefoni putkat keset sõiduteed ja vesi loksus kõrval tänavas-tuul oli teisele poole vee surunud...Muidugi suvilas asetsenud muruniitja niidab nüüdseks kusadil atra.....
Loodus on imeline, kogu oma kohutava jõuga