Vahel on piir reaalsuse ja maagia vahel nii ebamäärane.
Kui sa süütad küünla, (nt valge hariliku majapidamisküünla) asetad selle aknalauale (oletame, et aken asub läänes)
siis liigutad vasakut kätt korra küünlaleegi kohal teed ühe ringi (justkui soojendades kätt, mõtlemata miks seda teed)
pöörad siis peopesa üles ja ja puhud sellele (nagu oleks liiga lähedale pannud käe leegile)
SIIS MAAGIA JÄRGI PUHUSID SA OMA PÄEVASED MURED EEMALE!
Aga realistina...
PÕLETASID AKNALAUAL KÜÜNALT JA PEAAEGU KÕRVETASID KÄTT...
VALIK ON JU SINU... ja mõlemal juhul on tegu tõega!
Maagia lihtsalt on meie ümber, kuidas sa soovid seda tõlgendada see on iseasi
Minu kogemus... liiga isiklik selleks et sellest avalikult rääkida, aga sina "sõbralik pessimist" - suudaksid sellele kindlasti mingi reaalse mõistliku seletuse leida.
Sellest me siis enam SIIN ei räägi!
Kas sina pole siis lugenud artikleid kus inimesed on ühe õhtuga peast halliks läinud?
Või on nad pärast kohtumist viibinud pisut aega "valgete seintega" hoones (loe: psühhoneuroloogiahaigla)?
Kas selleks et uskuda on vaja kõike käega katsuda ja/või omal nahal kogeda? Kas selleks et sa suudaksid uskuda, et haamriga sõrme pihta lüüa on valus, pead enne kindlasti ise proovima?
Kriku, kas sul on midagi müstika vastu?
Mulle just meeldib kui ei pea kõike lõpuni mõistma, seletama arvudeks, sõnadeks, tegudeks, kogemusteks....