Mida teed vana-aasta õhtul?

[ohpuu]

[Irve]

[tribulant]

[Krafinna]

Ma ka ei suuda hoiduda.
Misasi on saaremaa aktsent???

Saare keelest olen küll midagist kuuld ja kuule koguni jutustava too, kui naabri poolde ähk poodi lä'en, a saaremaa aktsendist...

[Irve]

[pronto]

[Krafinna]

[pronto]

Malevas oli iga kihelkonna rahval oma kiiks. Saarekatel oli see, et nad ei tunnistanud mitte ühtegi täishäälikut peale ö. Osadel oli kogu aeg laulda vaja, osad olid eriliselt upsakad, jne. jne. Ja loomulikult käisid kõigil kogu aeg neelud.

[ohpuu]

Irve märkus tabav, tänud. väljaspool "Maleva" filmi tähendab saaremaa aktsent seda, et paljusid saarlasi võib ära tunda kõne järgi, isegi kui ta eesti keelt räägib (ja mitte saaremaa keelt). samuti on tihtipeale võrukestega, eriti keskealiste ja vanematega, räägivad eesti keelt võru aktsendiga, kui yritavad "kiräkiilt kõnõlda": mõned kodukandi keele jooned on nii keelde harjunud, et yhiskeelt rääkides ei suudeta neist hoiduda.

sellised regionaalsed aktsendid muutuvad eesti keeles praegu ja lähikymnenditel olulisemaks. seda põhiliselt seetõttu, et kohalikud keeled või maakeeled või murded, ykskõik, kuidas keegi neid nimetada tahab, surevad välja või taanduvad. Saaremaa on muide kõige iseloomulikum näide, mida ka praegune Tartu Ülikooli eesti keele murrete ja ajaloo professor Karl Pajusalu oma eesti murrete loengus nimetas. nimelt korralikku vanapärast saaremaa keelt kuuleb tänapäeval yha harvem ja yha vähesemate inimeste käest, sest kooliharidus ja raadio ja telekas on usinasti tööd teinud.

nooremad põlissaarlased ei pruugi yldse "vanemate inimesete keelt" aktiivselt vallata, vaid yksnes aktsenti. aktsendi kõige iseloomulikum tunnus on mõistagi ö, Kihelkonnal võib ka olla oa seal, kus yhiskeeles on aa, nt Soaremoa (seal peaks yldse olema vanemast ajast siuke peed pidi jee peel-keel, ma ei tea, palju sellest aktsenti on yle läinud), yldsaareline on sõnaintonatsioon, mida laulvaks nimetatakse (mõõdetav sõna esimese ja teise silbi vokaali pikkuse suhtena: teise silbi vokaal suhteliselt pikem võrreldes eesti yhiskeelega, nii et seda palja kõrvagagi kuulda; see tunnus hiiu aktsendil puudub), konsonandi pehmenduse puudumine i ees (no kuulake, kuidas saarlasemad rahvas Lossi tänava nime ytlevad; hiiu aktsendile on iseloomulik see, et pehmendus võib yldse igalt poolt puududa) jms sellised põhiliselt foneetilised nähtused. see ETV uudistetoimetaja, kes AK-le Saaremaalt reportaaže teeb, räägib näiteks häbenemata saare aktsendiga, kuid ikkagi eesti, mitte saare keeles. võru aktsent on näiteks see, kui öeldakse võip, saap, jõvvap, kuigi võru keeles oleks ja on needsamad vormid või, saa, joud.

yhtlasi on Võru Instituut teinud (vist Saarte Instituudi tellimusel) uuringu, mis käsitleb saaremaa keele, saare aktsendi ja kohaliku identiteedi suhteid. kuulsin selle kohta ettekannet konverentsil, mille artiklid on Võru Instituudi Toimetiste sarjas välja antud. kui rahvas nõuab, siis võin viite kah otsida (ja kindlaks teha, kas ettekandja yldse viitsis artiklit kirjutada). et Võrumaal oli samasugune uuring tehtud, siis oli seal hea võrrelda seda keele ja identiteedi kysimust.

LISA: . et ö kõrval ka õ esineb, pole viga ega allakäind keel. lihtsalt Ida-Saaremaal ja Muhus on tuntud õ-d kogu aeg, saare keskel ja lääneosas aga mitte.

[Krafinna]

[tribulant]