Milline vahva eneseupituslik lõng...
Olen sõna «keeleoskus» teemadel väga nõudlik, seega väidan, et oskan eesti ja pii keelt, aga seda esimest oskab Helju Vals mu'st ikkagi rohkem...
Vene keelt oskan suht vabalt, kõne on rooste läinud, aga pole kohanud raamatut, millest ma sõnastikuta aru ei saa... mis küll ei välista selliste raamatute olemasolu... olen kohanud paari raamatut mida ma tõlkida ei tahaks, sest ma ei kujuta ette, kuidas neid saaks eesti keelde ümber panna...
Inglise keel, saan hakkama üsna hästi, võin tõlkida igasugust kaasaegset kirjandust... kõne nõrk...
Saksa keel: ilukirjandust ei loe... teatmekirjandusest saan vajaliku info enamvähem sõnastikuta kätte... ei räägi...
Hispaania, prantsuse ja itaalia keel: ei loe ja ei räägi, aga sõnastikuga saan enamusest aru... et kui miski mulle vajalik tekst on neis keeltes, siis saan ilma tõlkide ja tõlkijate abita hakkama...
Ukraina ja valgevene keel probleeme ei valmista... loen... rääkimiskogemus puudub... valgevene keelega on mõnigaid probleeme, sest selles keeles on väga raske midagi mind huvitavat leida...
Poola, bulgaaria, tšehhi, slovaki jne.: loen ja ei räägi... võin tõlkida kirjandust ja selle eest raha küsida... st. vastutan tehtu eest...
Surnud keeltest olen õppinud ladina ja kirikuslaavi keelt... olen neis ka miskeid arvestusi teinud... oskan, aga ei ole ise selle oskusega rahul, sest pean seda enam kui lünklikuks ning kuna rakendust pole, siis paari aasta pärast ei oska ma ilmselt neid enam üldse...
Eksootika: jaapani keelest midagi jagan, kuid vajan elektroonilisi abimehi... kui vaja, leian hieroglüüfsest bibliograafiast mind huvitava info üles... suudan ka mingil määral neid hieroglüüfe ladina tähestikku üle kanda, aga see pole tegelt miski eriline oskus...
Ei oska soomet ja skandinaavia keeli... ei tunne sellest ka miskit puudust...
Üldiselt on enamus mu keeleoskusest eesti poole... st. saan aru, aga ise ei räägi ja kirjuta... teisisõnu passiivne oskus... ka olen ma tegelikult nende oskuste suhtes pigem skeptiline, sest nõudlikkus on mul suurem kui oskused...
Näiteks väidan ma, et enamus põhjaeestlasi tegelikult soome keelt ei oska... see ainult tundub neile, et nad oskavad... lugegu katseks mõni soomekeelne juturaamat läbi ja vaadaku, kui palju nad oskavad... sama on tegelikult ka paljude inimeste arvamusega, et nad on võimelised võõrkeelset raamatut lugema... hiljem selgub, et reeglina saadakse aru vaid sellest, et kes keda... igasugused psühholoogilised peensused ja sõnailu neile reeglina kohale ei jõua... eh, tegelikult ei jõua see ju paljudele ka eestikeelses kirjanduses kohale...