Postitas chloe 14:05 13. Jaan 2004
Thekla poolt küsitletu tahab just endast jutustama hakata, kuid jääb kuulama, mis Nurnen ja see imelik lahkaja seal vaidlevad. "Heh, naissõdalane." Haldjas muigab selle koha peal. " Tõestamine, alati on asi tõestamises, tundub, et see on talle endale väga oluline. Huvitav, kas ta seiklushimust on kuulnud? Või uudishimust, tahtest, näha elu? Ja härra, surm pole see kõige hirmsam, mis juhtuda võib, ojaa, veelgi tapvam on igavus ja igapäevane rutiin, kui sa vaid teaks. Igaüks otsustab oma elu üle ise, vastutab, ja teeb oma valikud ise, nii, kuidas talle meeldib. Ja mitte kellelgi teisel pole õigust arvustada seda valikut." Seda kõike mõtleb haldjas, ta tahaks küll kõva häälega vaidlusesse laskuda, aga see ärataks liigset tähelepanu, mida ta hetkel ei soovi.
Ta vaatab Thekla poole ja ütleb: " See on otsatu ja lõputa vaidlus, lähme istume mõne vaikse laua äärde, ja siis räägin ma endast." Neid heidab pilgu üle kõrtsi vaba kohta otsides ja märkab preestrit, kel must rüü, millel punased triibud. Ta pilk lööb eriliselt särama, togib Theklat, ja annab silmadega märku sinna poole vaadata.
Vana skinhead õpetab noort
-Poju, kujuta ette,et jalutad metsas ja äkki ronib põõsast välja inimene,i melikult riides, naeratab, kaasas on kitarr ja käes on kepp. See on larpar ja jumal tehku nii, et sa teda hipiga segi ei ajaks...