Postitas chloe 15:18 13. Jaan 2004
Haldjas sammub elegantselt seina ääres oleva laua äärde, mis võimalikult suure vahemaa tema ja preestri laua vahele jätab, ja istub maha nii, et kahtlast tegelast silmas pidada saab ning hakkab kergelt naeratades jutustama: " Õunaamps on pidevalt nende tegemisi jälginud. Sellest ajast peale, kui nad lõpuks idas puruks löödi, milles oli ka teil väike osa, on nad tegutsenud n.ö põranda all, väikeste salkadena. Ma arvan, et neil mõlgub meeles väike kättemaks. See siin on küll üksi, aga ta võib olla kõigest spioon, kes su ära tundes ülejäänud salga kokku kutsub.
Minu arvates on kaks valikut, kas ta vaikselt mingi hetk manalasse saata, mida ma ei soovita, enne kui ta jõuab teised kohale kutsuda, ja usu mind, nad leiavad võimaluse, ega sa igavesti siin istu. Teine võimalus on põgeneda, mul on hobune. Mõtle veidi. Aga nüüd minu juurde.
Minu nimi on Eldóril. Nagu mu välimusest võib järeldada, on mu vanemad erinevatest haldjarassidest. Lühidalt: isa, kes on tumehaldjas, läks valitseja nimel saadikuna hallhaldjate juurde, sealt kiirelt ja häbistatult lahkudes tõi kaasa minu. Kasvasin isa juures, aga lahkusin mingi aeg, sest tundisin ennast võõrana. Edasi sattusin ühe kindluse n.ö valitsejaks, mis oli küll rohkem needus ja vangistus, aga sellest kunagi hiljem pikemalt. Sain kavalusega lahti, ja nüüd juba mõnda aega vabadust, elu nautinud, rändan ringi, et näha, et teada saada, tülidest ja sõjast hoidun, nii palju kui võimalik. Aga tundub, et sekeldused leiavad mind ise üles. Hetkel teen seda, mis Õunake, nagu sina teda kutsud, palus teha, ja siis lähen edasi."
Vana skinhead õpetab noort
-Poju, kujuta ette,et jalutad metsas ja äkki ronib põõsast välja inimene,i melikult riides, naeratab, kaasas on kitarr ja käes on kepp. See on larpar ja jumal tehku nii, et sa teda hipiga segi ei ajaks...