Miks on ebasurnu halb sõna?

[surra]

[ohpuu]

[Udutont]

[Anonüümne]

[Ghostwizard]

[Anonüümne]

[higgins]

[Anonüümne]

[higgins]

Mida ma silmas pidasin, oli see, et nii palju kui mina näinud olen, ei teha selle sõna kasutamisest mängusituatsioonis mingit probleemi.

[Posija]

[uuk]

[arlis]

[Teemon]

[surra]

:) , kuid ma olen seda väljendit ka varem kuulnud kasutuses.
kunagi, bfn-i aegadel, kui "eestistamine" esimest korda lahti läx, siis see väljend vilkus virvatulukesena ja jäi ilmselt alateadvusse.

[Posija]

Heitsin subjektile kiirpilgu ka google vaatenurgast:

Kooljas leidis kajastamist neljal leheküljel. Kuigi paljud linkidest viisid sama allikani, selgus, et seda sõna kasutati tähenduses, mis vastab undeadi mõistele drägonimängu kontekstis.

Ebasurnu sai viiteid vaid ühe lehe jagu. Olles elimineerinud lingid meie foorumile, jäi järele kaks viidet, neis mõlemas tähistas termin inimest, kes teeskleb surnut.

Nii palju siis kinnistumisest üldiselt...

Edasi kinnistumisest drägonistide hulgas. Mis te (kes te olete lasknud sel sõnal enese üle võimust võtta) arvate, miks see sõna teile nii omaseks on saanud? Minu arvates on põhjuseks see, et kooljatest (ja mitte koolejatest) rääkides, ei manata silme ette lihast ja luust (sic!) olendit vaid inglisekeelsest reegliraamatud pärinevat sõnakuju. Sama suundumust võib märgata ka kooljate eri liikide käsitlemisel: skeleton=luukere, zombie=zombi. Aga miks mitte kontlane ja määndlane? Ennemuistsetest juttudest on teada tublid sulased Puulane ja Tohtlane. Eelistaksite te pigem nimetada neid väikesteks puitgolemiteks?
Drägonimäng on eelkõige fantaasiamäng ja drägonistid peaksid olema keskmisest elavama fantaasiaga isiksused. Milleks siis oma fantaasiat pärssida?
Paljud teist on kirjutanud teemasse "Mida on drägon mulle õpetanud". Paljud kirjutasid, et inglise keelt. "Undead=ebasurnu" näitel tahaksin küsida: kas tõesti? Tunnete te tõesti, et teie silmaring on oluliselt laienenud ja te olete omandanud midagi, mis tõstab teid ümbritsevast massist esile? Kas sõna "ebasurnu" kinnistamine väärkasutusse mõjub eneseteadvusele sellise balsamina, et võiks rahulolevalt ümiseda: Vana Mängumees, all right...?

Retooriliselt,

Teie Posija