Maailmalõpu kohver

[Orz]

Vaatasin ravimid kriitilise pilguga üle.
Validool, codipront, loratadiin, metoklopramiid, ranitidiin ei päästa elu.

Validool on mõnurohi, codipronti (opiaati sisaldav köha pärssija) asemel oleks parem ACC (rögalahtisti) või siis loodusest saadavad nõmm-liivatee, sookail ja see kõige parem: islandi käokõrv. Loratadiin - eluohtliku allergia puhul on süstitav steroid kindlasti parem. Metoklopramiid - iiveldusevastaseid aineid on galore, kusjuures on olemas palju mitmekülgsemaid. Loperamiid - miks ka mitte, kõhulahtisuse mahasurumine võib olla ülioluline, kuigi tavaoludes on toidumürgituse või mürgituse puhul on mõttekam paskida, kui kõht kinn panna.

Kui koolera või rotaviirus peaks valla pääsema, siis on sümptomaatiliseks ravimiks lasta isotoonilist jooki ja sellest piisab.
Mebendasool usside vastu (solkmed saab juurikatest, paelussi vastu maarjasõnajala juur + 2h hiljem kõhulahtistit, glaubrisool on ok) ja putukamürk (mis vähendab vajadust allergiaravimite järele.)

Allergia tablakatest sobiks kõige paremini dimedrool, see on odav ja "räpane" rohi, toimib nii allergia vastu, on sedatiivse toimega ja iivelduse vastane.

Pudel kanget alkot on nii antiseptik, ravim seespidiseks kasutamiseks kui ka käibevahend vahetuskauba tegemiseks.
Aspiriin, paratsetamool, diklofenak ja ibuprofeen on vastastikku asendatavad. 4 erinevat mittesteroidset põletikuvastast vahendit on overkill.

Tsiprofloksatsiin on väga adekvaatne ravim nii kopsupõletiku vastu kui ka uroinfektsioonide vastu. Naistel põiepõletikku pole ilmtingimata mõtet fluorokinolooniga ravida, enamasti läheb see 2-3 päevaga mööda ja sama hästi võib kasutada leesikalehe teed, mis teeb kuse roheliseks - see sobib hästi ka postapokalüptilise meeleoluga.

Finalgoon on vihane värk, see võib olla paljude jaoks liiga tuline, aga kuna lahjad sodi pole mõtet kaasa võtta, siis kodumaine spordikreem on kirik keset küla. Süstitav steroid on põhivärk nii rästikuhammustuse, vigastatud jalaga kõndimise (ettevaatlikult!!!) kui ka väga tugeva allergia või kopsuturse puhul. Kuna igast täid ja värgid võivad hakata levima, tasuks ehk hoida häid suhteid kassiga, kasutada rotilõkse ja putukate vastu sobib permetriin. (juhul kui katk ja tüüfus hakkavad levima, on jama)

Top 10 ravimit ja sarnast värki, mis võtaksin ise kaasa oleksid:
1) Deksametasoon, süstitav (kortikosteroidhormoon)
2) Tsiprofloksatsiin või pikatoimeline fluorokinoloon
3) Kange alkohol (peidikusse)
4) Aspiriin (või analgiin, kodeiin+paratsetamool, diklofenak, ibukas, etc.)
5) Putukatõrjevahend
6) Raske valida ninatilkade (mugavus), Unasyn (antibiots) ja morfiini vahel.
7) Silmatilgad (sulfa)
8) Multivitamiinid (parem mitte haigeks jääda!)
9) Dimedrool (allergia, iiveldus, agitatsioon)
10) Permetriin (täid ja igast satikad, kes võivad levitada taude)
Metsast saab ravimtaimi.
Turbaraba vesi on happeline ja kõlbab juua, kui pole mingit radiatsiooniteemat vms, vee keetmine võib olla tark mõte.
Side, plaastrid, terav nuga, käärid, peegel.
Ravimi valik sõltub ellujääjate puhul individuaalsest eripärast: astmaatikutel ja suhruhaigetel on oma stuffi vaja, kel tekib kergesti veremürgitus või kui on oht gangreeni vms tekkeks, sellele kuluks ära ka penitsilliin kombinatsioonis penitsilliini lagundava ensüümi inhibiitoriga.

Alati on kasu paindlikust mõtlemisest: a la kui läheduses on ntx taas metsistunud hobused, siis nälja korral võiks leida katsetada nõrga happega tubakast nikotiini eraldamist ja proovida teha mürginooli, kasutades suure looma ligimeelitamiseks soola. Kui olukord on soodsam, siis võiks muidugi loomaga sümbioosis elada.

Kangelaste eesmärk on siiski primaarselt ellu jäämine, elus püsimine ja liigi säilitamine. Normaliseerimine, bürokraatia ja riiklus on vähem oluline, natukene aega võib mad maxi stiilis värk ka olla. Normaliseerumine toimub niikuinii, erinevalt ellu jäämisest ja elus püsimiselt.

Varutud toit olgu kerge ja kõrge toiteväärtusega. Tatar, beef jerky, pähklid, puljongipulber, õli, kuivatatud datlid.
Metsast ja niidult leiab juurde head ja paremat: seened (aga mitte siis, kui esineb isegi kerge radioaktiivne saaste), kala, pardid. Metsast leiab kuusekasvusid, pähkleid, takja ja hundinuia juuri, hapubolikad, nurmenukud ja sinepid ja nats rammusaid tõuke. Sellisest kraamist saaks õli ja maitseainete olemasolul teha päris hea woki, olen selles üsna kindel. Samas kui inimohvrite arv on suur, siis jääb ehk põllul kartuleid ja kapsaid ülegi. Kui tegu on epideemiaga, siis maal on ehk vähem inimohvreid ja seal on ka koduloomad, kellele pakkuda katust, keda lüpsta.

[Bernard]

[pronto]

[Tamerlan]

Üldsegi mitte soovides teie senini koostatud nimekirju ja väljendatud ideid maha teha-- kõik on üsna asjalik peale ravimtaimede koondamise kaasaskantavasse esmaabipauna-- kuid see nn. kolmas kohver ehk punker võib saada ka huku põhjustajaks.

Siiani olen kohanud valdavalt paikse rahva lähenemist, ehk siis poeme sügavale maa alla ja kui oht möödas, alustame uut elu. Miks aga ei prooviks nomaadide meetodit-- kui asjad halvad, läheme teise kohta? Ehk siis võiks olla teine kohver mingi riistapuu, mis seltskonda teise kanti kannaks (sobivalt varustatuna ja lastituna)? Mereäärses kandis võiks see olla mingi veesõiduk, mis ka ookeanil vastu peaks ja oleks kenasti pealt kinnine, stepimaadel näiteks hea vabajooksuga maastur, millele saab konstrueerida masti koos purjega (soodsa tuule puhul kütuse säästmiseks).

Lisaks võiks olla varutud mõned sõjaväerelvad, soovitavalt mingid ründevintpüssi moodi relvad koos mõnede kastide granaatide ja muu sarnasega, et vajadusel dikteerida oma tahet ükskõik kellele ja elada hoopis teiste inimeste varudest. (Või liita nad oma võidukasse grupeeringusse.)

Võib-olla keegi juba soovitas, ma pole kõike nii hoolsalt lugenud, kuid konksude asemel soovitan kaasas kanda mõnemeetrist ujukite ja raskusega võrgujuppi, sest kui konksuga pead ise püüdma, siis võrk püüab sinu eest. Praktikas järele proovitud. Võrgusilm ei tohiks liiga suur olla, sest parem mitu pisikest kala kui miitte ühtegi suurt.

Soovitan soojalt samakaaparaati, et destilleerida kanget alkoholi, lisaks peaks kolmandas kohvris olema korralik alkoholivaru, uskuge mind, lõõgasti kulub ära, desinfitseerimine samuti.

[pronto]

[Golburk]

[Bernard]

[Golburk]

[Bernard]

Ei oska nende "suure hulga" keemikute ja farmatseutide koha pealt sõna võtta - mõnda tean, need ei ole lapsed aga nende suust pole seda müüti kuulnud (mujalt küll).

Aga kui räägivad siis ütlen ka neile - MÜÜT, et sellest ära elab. Naljanumber - isegi kui seal on piisavas koguses sahhariide, et kitkumisele, puhastamisele ja keetmisele kuluva energia kasutegur oleks piisav, ei usu ma eales et seal on piisavalt muid toitaineid.

Paneme ainult suhkrut ja valuvaigisteid (alates 3ndast päevast suhkrudieedil lõhub pea nagu jube) - skorbuut nädalaga - kah vahva.

Aga ennekõike arvan, et isegi kui nende risoomide seedimine võimalikuks osutub, pole seal piisavalt sahhariite ning selleks, et vajalikku päevast kogust kätte saada, tuleb neid juurikaid keeta ja õgida üüratutes kogustes.


Kordan veelkord: Korilus ei ole lahendus - see on variant stiilis "kui muud üle ei jää". Aga näljalaagrit meelega ette planeerida on IDIOOTSUS. Kui vähegi võimalik kuivaineid kaasa. Kui veel rohkem võimalik, leiba, liha, puu ja juurvilju kaasa.

[Tamerlan]

Lisan Bernardi jutule:

Korilus (eriti just see esimene), küttimine, kalastamine on efektiivsed vaid segatuna kuivainetest tehtud roogadega. Selles ongi ellujäämise võti-- üks täiendab teist.

Kui sattuda vaid noa ja kirvega metsa, siis noh, olen ise olnud osaline protseduuris, kuidas puust tuld välja hõõruti ja kätte saadi, kuid see võttis paari-kolme mehe pika koostöö ja oli väga kuiv ilm. Kui on talv, siis ei kipu sellest tihtipeale miskit välja tulema.

Veel-- inimesed saavad oma elu ürginimese elu elades pikendada, kuid seda eelkõige siis, kui neil on STARDIPAKETT! Kuniks esimesed tegevused pärast metsa sattumist vilja hakkavad kandma, on inimene juba alatoitlusest nõrgaks jäänud ning tõenäoliselt kuigi kergesti oma jõudu ei taasta.

Kui peab liikuma, näiteks soovides kuhugi kindlasse kohta jõuda, põgenema mingi vaenuliku nähtuse eest, siis näiteks pole võimalik koguda varusid kas siis kalastamise või koriluse näol. Esimene vigastus, haigestumine progresseerub peatselt tõsiseks tervisehädaks.

Väga sitked ja tugevad mehed jäid kiirsti nõrgaks kui lisaks toiduse hankimisele pidi ka tegutsema teistel aladel.

Ja nädal metsas-- tänapäeval on ise metsa minnes teada, et selle kehva olukorra võib iga kell katkestada, helistada sõbra järgi, minna ise koju-- tegelikus situatsioonis vaatab umbes kolme-nelja päeva kaugusest distantsist leebe proua Surm oma hellitleval pilgul. Pingeline olukord, stress, see kõik kasvatab organismi vajadusi.

[Kriku]

Esiteks, üldiselt ma pooldan Bernardi lähenemist - milleks enda elu raskemaks teha? Kohvri mõte seisnebki ju selles, et varugem veidi tsivilisatsiooni hüvesid, kuni neid veel kätte saab.

Teiseks, on rida taimi, mis tõesti süüa kõlbavad, kuid mida tavaliselt sellisena ei käsitleta. Orasheina risoom näiteks kõlbab ka süüa ja päris hästi. Selle kohta on eesti keeles küllaltki asjalik raamat olemas, mille pealkiri on kahjuks meelest läinud (teos ise on mu vanematekodu paberimägedes teadmata kadunuks jäänud). Miski(d) Soome autor(id) oli(d).

Kolmandaks, ma olen jätkuvalt seisukohal, et pole mõtet seemnehoidlat rajada. Selline katastroof, mis kartulimaad lagedaks teeks, on äärmiselt vähetõneäoline, kui pehmelt öelda. Ning kõiksuguste mahukate varude hoidmine nõuab esiteks tingimusi ja teiseks rotatsiooni (pidevat uuendamist). Ellujäämisvaru tuleb osata otsast koguaeg süüa ja teisest otsast koguaeg uuendada.

Neljandaks, korilusega ON võimalik ära elada, kuna kunagi seda vaieldamatult tehti ning ka meie laiuskraadil. Kas meist keegi on niivõrd kobeda organismiga, et see õnnestuda võiks, on ise küsimus (arvatavasti ei ole). Aga kui peaks selline olukord tekkima, siis pidagem meeles, et taimse materjali korjamine on olulisem vähem energiat nõudev, kui loomse valgu mööda metsa taga ajamine. Põdrajahi asemel saab ikka VÄGA palju pilliroogu korjata.

Viiendaks, koguda lihtsalt nädalaks ellujäämiseks MINGISUGUST süüa ei ole keeruline. Energiavajaduse rahuldavad shokolaad ja halvaa imehästi, skorbuudi vältimiseks võib kasvõi naate peale hammustada. Aga nädal aega ainult shokolaadist elatuda on tõsiselt VASTIK. Igasugune pikemale ajale plaanitud ellujäämisvaru peab sisaldama ka midagi, mille abil vaheldust luua, muuhulgas maitseainete valikut. Lihtsalt füüsilisest vegeteerimisest ei piisa. Vaja on, et inimesed säilitaksid reipuse ja optimistliku vaate tulevikule.

[Kriku]

Toivo Rautavaara, "Kuidas meie taimi kasutada", soovitan igaühele.

http://raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?2200

[Bernard]