Postitas Tamerlan 21:20 27. Mär 2006
Loomulikult on hea, ent kas see võiks olla õigustuseks kõigele? Las mõrvab, peaasi, et ei süsti? Seega ei ole mitte süstimine alati hea. Pigem las süstib, peaasi, et ei mõrva.
Tase? Tase võiks raamatukirjutamises jääda umbes sellele tasemele, et igaüks kirjutab oma raamatud ise näituseks. Tegelasi oma raamatus võiks kujundada siiski inimene, kes raamatu süžeed kas või ähmaseltki teab, antud juhul siis niinimetatud autor.
Usun, et aktsepteeritavam oleks abipalumine järgnevas vormis:
"Kirjutan ajaloolist romaani Lääne-Rooma riigi hukkumisest, mis peaks kulmineeruma mingi linna või kindluse kaitsmisega roomlaste poolt. Oskab keegi nimetada mõningaid piiramisi ajavahemikus (järgnevad aastaarvud), mis soovitavalt lõppesid roomlastele soodsalt?"
Siinkohal palub autor abi ajalooküsimustes, mis on täiesti mõistlik, sest kõik ei ole ajaloolased ega orienteeru sellistes küsimustes.
Raamatu detailid lihvib ta ise ja forumantide abi oleks kindlasti suurem, sest see kõditaks nende enesearmastust ja laseks näidata end targana.
Mees kes kirjutas raamatu "Rannamännid", käis külameeste käest uurimas, kuidas üks kaklus käib, sest ta polnud ise kunagi kakelnud.
Ilkumine algas sellest, et inimene soovis, et keegi tema eest töö ära teeks.