Tervitused külastajatele!

[Shadow]

Thekla laiutab kahetsevalt käsi. Ei suitseta.

Ma ei mõelnud päris seda... Mõrvade ja veritasuga pole mul asja... Ta takerdub hetkeks ja pilgus välgatab kahtlus. Ometi ta jätkab: Pigem lahingus... Meil hakkasid enne päris sõjategevuse algust mingid preestrid noori naisi püüdma ja neid oma jumalale ohverdama... Kogu aeg tuli valvel olla... Aga teadmisega, et sul pole kellelegi loota peale iseenda, harjub paganama ruttu ära. Nii et ma ei kiirustaks hinnangut andma. Minul on ju ka vibu kaasas. Vahest pole ka tol teisel kilbikandjal kedagi peale iseenda kaitseks. Vahest jahib tedagi keegi. Kes teab.

[necromancer]

Jack muigab.
Tapmine lahinguväljal on poliitiline mõrv. Sõdalased ise jaotuvad ka vastavalt:
- nõrgad poliitikud
- poliitiku hüpiknukud
- tegelased, kes arvavad, et neil on põhjus seal olla... see tähendab lahinguväljal....hmmm... enamasti nemad surevad esimestena
Nüüd naissõdalased ... on nõrgad naised. Väga lihtne.

[Shadow]

Thekla kehitab õlgu ning muigab samuti.
Kui mul on valida, kas langeda lahingus või lasta ennast mingile tundmatule tüübile ohverdada, siis valin ma kõhklemata esimese variandi... Ning kui mul on võimalus vaenlasele käkki keerata, teen ka seda meelsasti. Olen üldiselt selle poolt, et inimesel oleks vabadus valida oma teed ja teod. Ta silmitseb Jacki teraselt ning ajab end sirgu. Teie seisukohtadest loen välja, et teie elu on enamjaolt kulgenud rahulikku ja kindlat rada pidi, kus te olete pidanud tegelema ainult iseenda tegude ja mõtetega. Lahinguväljale pole te ilmselt iial sattunud. Mõnel teisel ei pruugi nii hästi vedada. Mis parata, minul oma ja teil oma arvamus asjade olemusest. Minu arvamus on kõige lühemalt öeldes selline, et mõnikord satuvad inimesed täiesti tahtmatult olukordadesse, kus on valida ainult ujumise ja uppumise vahel, ning siis ei oma mingit tähtsust, oled sa mees või naine.

[necromancer]

Tõesti.
Jack toetab ennast nugavamalt seljatoele.
Kes kannab mõõka, sureb ka mõõga läbi. Selles, et naine sureb mõõga läbi... pole midagi imelikku,aga .... kui naine sureb mõõga läbi, hoides samal ajal ka ise mõõka käes.... see on natuke...hmm... ebatraditsiooniline... kuid muidugi ei saa seda keegi keelata. Vali oma surm.
Mina lahingus?
Jack hakkab naerma.
Ma ennem sureksin, kui astuksin lahinguväljale. Ja elaksin enne kui sureksin. Niisiis tuleb võtta kõrvaline tee. Keelatud küll... Ei... etgelikult on mul põhimõtted... ehk asi kulgeks nii, et ma hea meelega vaataksin, kuidas teised surevad minu eest ja siis sureksin ka ise...

[Shadow]

Just, lausub Thekla leebelt ning seda sõna pisut venitades. Kas sina oleksid mees, kes mingi kõrtsitantsijanna pärast millegagi riskima hakkaks? Ei ole... Ära tunne end sellest solvatuna, ma ei tunne ka ühtki teist meest, kes mind oma laia seljaga varjata kavatseks... Sina oled õnnelik inimene, kes läheb siit koju oma leebe ja armsa naisukese juurde, kes vibu ei näperda ja ringi ei hulgu... Mina... nojah, küllap ma hakkama saan.

[necromancer]

Jack põrnitseb vihaselt Theklale silma.
Mul pole naist ja mul pole kodu. Kui suren, siis millegi nimel... sinu... kes sa oled? Ma ei tunnegi sind, aga on inimesi kelle eest ma annaksin elu... ainult...
Jack nöos viha asendub kurbusega.
Ma lihtsalt olen liiga hiljaks jäänud... võibolla... kas tõesti kellelgi tubakat anda pole?

[Shadow]

Thekla ei löö tema pilgu ees silmi maha. Kuid tema pilgus vahelduvad kiiresti ehmatus, uudishimu, mõistmine ja nukrus. Või nii... Ka sina oled kõvasti haiget saanud... Mnjah, kes olen mina, see sind ilmselt ei huvita. Aga mina kuulaksin meelsasti, kes oled sina - muidugi, kui sa sellest rääkida tahad.

[necromancer]

Ma olen härra Kibestumus. Tegelikkult mitte, ma olen teadlane. Uurin auke. Auke elusüsteemides... kust saan sisse pugeda ja asja harutama hakata. Olen pidanud erinevaid ameteid... enamik nendest ametitest on andnud mulle juurdepääsu... oma hobi praktiseerimiseks... olen tegelenud inimkeha tundmaõppimisega.... sest ainult energiate tundmisest ei piisa... kes ma veel olen... mõrtsukas... öörändur... nõid... libarott... nii on mind tuntud siin ja seal... eks ma olen siis edasi liikunud, kui inimeste fantaasia on liiga elavaks muutunud... eriti siis kui nad on mind surnumanajaks pidama hakanud...

Jack naeratab taas.

[Shadow]

Omamoodi põnev. Thekla toetab lõua peopesale ning silmitseb Jacki huviga. Mina teid ei karda ega nimeta ühegi nimega. Olen selleks liiga palju surma näinud, et seda karta. Võib-olla isegi otsin seda omamoodi... Mõrtsukas? Ka see on midagi huvitavat... Teie põhimõtteid kuulates võiks arvata, et saate paremal juhul roti tapmisega hakkama. Äkki räägite sellest kõigest lähemalt?
Aga mis kibestumisse puutub... See, kes teenib oma leivatükki teiste murede hajutamisega, ei saa endale kibestumist lubada.

[higgins]

Linda viskab pilgu rotile. Seejärel Jackile. Ning vaatab uuesti karmi pilguga rotti.
Uuesti Jacki vaadates, ning selle kurbust nähes ta pilk leebub. Ta kougitseb midagi keebi alt ja viskab Jacki ette vaevalt rusikasuuruse paunakese öeldes: Säh, võta. Kannan seda alati oma isa jaoks kaasas. Ta ei võta ju pea kunagi piipu suust, kipub teine alati oma varud nii kähku ära suitsetama, et ise arugi ei saa. Ning viskeliigutus lõpeb sellega, et ta tooli nagisedes Jacki ja Thekla lauas istub.
Surmast ja sõjast, millest te siin räägite tean ma aga umbes sama vähe, kui päkapike kullaahnusest. Ma olen kuulnud küll legende, et kunagi olid päkapikud ahned ja elasid maa alustes koobastes. Nende legendide kohaselt me tänu muistsetes koobastes laskuvale pimedusele öösel nii hästi näemegi. Mu vanaisa-vanavanaisa Uland küll vannub siiani, et need legendid on tõesed. Ta väidab ka seda, et vanasti olime me palju lühemad, nagu tema on. Kuid ta on ka väga vana, ning seetõttu on ju tema väike kasv loomulik. Meie pere kuules seda küll kunagi öeldud pole, kuid ma tean, et teda peetakse iidsete lengendide tõe pähe võtmise pärast hulluks.
Seda öeldes vaatab Linda tubakakotikest, ning Jack võib tema pilgust välja lugeda, et ta tahab seda võimalikult kiiresti tagasi.

[necromancer]

Jack võtab tubakapauna ja kiiremate liigutustega täidab oma piibu, seda eelnevalt korraks nuusutades.
Ausaltöeldes tuginesin ma selle kullaahnuse väite juures suuresti sellele, mida ma siit-sealt kuulnud olen. Päkapikkudega on mul olnud väga väheseid kokkupuuteid.
Jack viskab kotikese tagasi.
Njah... kibestunud tantsijanna... ei kõla ka eriti hästi... aga jah... Tuleb hobi ja töö kokku viia. Omal ajal.... hmmm... saigi hauaröövel oldud, selle kõrvalt pidasin vaikselt maksuametniku ametit, mis oli teistmoodi lõbus.
Aga kuidas ma nii kaugele olen jõudnud... see on pikk lugu... kas ma hakkan teid sellega tüütama?

[Shadow]

Rõõmuga! kinnitab Thekla ning seab end mugavamalt istuma. Samas tundub osa temast kuidagi hajevil, otsekui midagi kaaludes ja läbi mõeldes. Kuid see ei sega teda tähelepanelikult kuulamast.

[Henzu]

"No vot see on tänamatus..hmpf.."
Ütleb vihase ilmega pikapäkk(Fjern) ja nuusutab oma pudelikeses olevat, käärima läinud lasteshampust meenutavat vedelikku.
Märgates kõrtsu sisenevat Lindat tekib tema näole muie, ta vaatab neiut hoolikalt ja suundub siis kööki, punapeale järele.

[higgins]

Päkapikk ja kullaahne! Oh, kui vaid kodus seda kuuldaks! Ise pole ma küll ühtegi sellist kohanud...
Tubakas on VÄGA kange.
Hauaröövimise mainimise peale rapsab Linda välgukiirusel tubakakoti, ning see kaob ta keebi alla. Ise jääb ta tõsisel pilgul Jacki põrnisema. Viskab korra pilgu rotile, ja siis põrnitseb uuesti Jacki.

[Priist]